Jõulude ajal tuleb rääkida ka võltsheadusest ja pseudoinimlikkusest

Jõulud on mõtiskluste aeg, kuid sel ajal tuleks mõelda ka oma põhjamaise kodumaa tuleviku peale.

Jõulude ajal on kombeks rääkida ainult headusest ja halastusest, aga vahel pole see lihtsalt võimalik.

Me elame ajastul, mil headus, inimlikkus ja armastus on kaaperdatud ning pandud poliitika ja ideoloogiate tahteid kandma. Vaadake, mis toimub maailmas – ühelt poolt sõjad, nälg ja viletsus, teisalt aga meeletu võltsabistamise propageerimine.

Ühtäkki peame aitama migrante, kes pehmelt öeldes on ise oma kodu lagastanud; siis peame toetama seksuaalsuunitlusi, mis on kuivanud oks elupuul; arvestama peame veganite, sooneutraalsete ja ei tea veel kellega, kes on asunud oma õigusi taga nõudma. Tähelepanuta aga jäävad vaesed ja haiged, aga ka migratsiooni tõttu kodumaata jäävad rahvad.

Pseudoheaduse parim näide on vabaühenduste migrandikorje talvetormisel Vahemerel – sadasid päästes innustatakse tuhandeid teele asuma, teades, et ilmselt ei jõuta alati kõigile appi. Inimeste abistamine on laias laastus muudetud nõudlikuma seltskonna kapriiside rahuldamiseks.

Muidugi oleks tore, kui teeksime kõik üheskoos kalli-kalli ja oleksime üks suur pere – aga seitsmemiljardilises ühiskonnas see ei tööta, sest vähestele teadlikult headele inimestele lisaks on seal tohutult kaabakaid, mittehoolijaid, ükskõiksed ja teiste ärakasutajaid. Heade hääl kostab paraku vähe välja.

Maailmade hädadele osutasid sel aastal paavst, ÜRO ja paljud teised, aga kogu see nende misjonitöö jookseb tühja, sest ei arvestata just nende inimestega, kes hoiatavad –nii me sillutame vaid põrguteed heade kavatsustega. Mitte kõik maailmas ei ole head, eriti hõlpelu otsivad migrandid, ja neile uksi avades teeme endid õnnetuks, lõpptulemusena aga ka neid endid – siis, kui meie ressursid otsa lõpevad.

Headuse ja inimlikkuse propaganda on kaasa tõmmanud palju südamega inimesi ja eriti noori, aga nad ei märka, kuidas õilsad ideed on kaaperdatud ja pandud teenima metsaliste huve.  Üks märk, mis osutab alati võltsheadusele, on see, kui headuse võidutsemise nimel kutsutakse hävitama „halbu“. Ehk siis headuse impeerium rajatakse kellegi laipadele.

Kommunismiideeski pole ju sisuliselt midagi halba, kuid kui seda on ellu viima asutud, nagu bolševistlikul Venemaal, on alati tulnud kõigepealt tappa miljonid, selleks, et sajad miljonid õnnelikult elada saaks – seda õnne aga ei tule kunagi, sest ei arvestata inimeste olemusega.

Sama toimub ka praegu Euroopa Liidus ja Eestis. Meil siin tuleks ametliku ideoloogia järgi ära nullida EKRE ja kui alles oleks vaid multikultuursust, globalismi ja Brüsselit ülistavad kartellierakonnad, oleksime me võimurite arvates püstiõnnelik maa. Kõik rikub ära üks erakond, kes tahab säästa eesti rahvust, rahvusriiki, keelt ja kultuuri.

Ka Euroopas kõlavad üha valjemini hääled , mis nõuavad rahvusriikide, konservatiivide ja immigratsioonivastaste elimineerimist. Ja seda vaid seetõttu, et nad ei taha minna kaasa võltsheadusega kogu maailma vastu ning on mures selle hea pärast, mida me oleme juba eelnevalt loonud. Paljupropageeritud inimlikkuse taga varjavad aga ennast lammutajad ja hävitajad.

Tõsiselt imelik on kuulda Eesti presidenditaolise aseaine poolt (teisiti ei suuda teda nimetada), et Eesti ühiskonnas polevat lõhet. Ja sellised inimesed valitsevad Maarjamaad – oh, Jumal, hoia meid!

Mitte kõik rahvuskonservatiivid pole usklikud ega kristlased, kuid kõik nad on väljas kristliku taustaga Euroopa eest, keda ähvardavad võõrad kultuurid. Meil seisavad eest võitlused variseridega, kelle arvates tuleb head teha kaugelt tulevatele võõrastele, ning ohverdada selle nimel kõik kodune ja kallis. Aga see ei lähe läbi, me võitleme ja võidame!

Kommentaarid