Eesti viimased presidendid on rääkinud küll eesti keeles, kuid ei tee seda eesti meeles

Rubriik Juhtkiri On
- Updated
©UU
Kersti Kaljulaid on presidendiks liiga vastuoluline inimene.

President Kaljulaidi Eesti ühiskonda lõhestavast rollist on palju räägitud ja see leiab pidevalt kinnitust.

Peaminister Jüri Ratas ei lähe presidendi vabariigi aastapäeva vastuvõtule tuleva aasta 24. veebruaril, kirjutab ERR. “Ma juba teatasin presidendile, et mind kahjuks pole [õhtul] Eestis, kuna koolivaheaega tahaks veeta oma perega,” ütles Ratas ETV+ usutluses.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Jüri Ratas küll põhjendab oma kõrvalejäämist usutavalt ega süüdista presidenti milleski, kuid Kaljulaidi räige rünnak tema vastu, kui president nimetas Ratase valitsust ohuks Eesti julgeolekule, näitab, et lõhe kasvab ka riigipea ja teiste juhtivpoliitikute vahel.

Kaljulaidi presidentuuri ajal on tavaliseks muutumas see, et tuntud poliitika- ja ühiskonnategelased loobuvad muidu prestiižsest presidendi vastuvõtust, eelistades pidupäevadel lähedaste seas olla – ja see pole ainult EKRE poliitikute komme, vaid sügavam tendents.

Nii ongi presidendi vastuvõtud muutumas kindla ideoloogilise seltskonna šõuks – sinna minnaks siltidega #astutagasi, seal defileerivad kõigieestlased, “Jah vabadusele, ei valedele” tegelased, ühesõnaga kõik, kes mahuvad vasakliberalismi mõiste alla.

Seega pole paljudel inimestel presidendi juurde enam asja – kuidas minna konservatiivina seltskonda, kus kleitidel ilutseb “astu tagasi” või “sõna on vaba”? Riigipea vastuvõtule minnes justkui samastuksid ise selle kambaga.

Kaljulaid ütles oma jõuluintervjuus, et tema dressipluusisõnumiga oleks ühiskond justkui pingest vabanenud – tegelikult kergitas president pinged hoopis lakke, sest asus otseselt valitsuse vastu ja opositsiooni poolele.

Teine tema ütlemine oli “Ma ei ole endiselt kristlane. Aga on sel siis tähtsust?” Kaljulaid sülitab sellega piltlikult näkku inimestele, kellele on religioon ja kristlik ruum endiselt olulised, ning lisab paavstiga kohtudes sinna juurde kahekeelsuse – kuigi hiljem tunnistab ta, et selle taga on nende ühised vasakliberaalsed väärtused.

Toomas Hendrik Ilvesest saati on Eesti presidentidega midagi väga valesti läinud. Ilmselt on põhjuseks see, et nad ei esinda eesti rahvast – Ilves räägib ameerika, kaljulaid brüsseli keeles. Nii lihtne see ongi.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused