Esiorav astus taas oma vassimistega ämbrisse – president Rüütel on oma arvamuse juba öelnud

Niipea kui Kaja Kallas midagi ütleb, nii ämber kohe koliseb.

Reformierakonna liider Kaja Kallas koputab EKRE auesimehe, president Arnold Rüütli südametunnistusele, et too toetaks tema liberaalseid vaateid ja ühineks rahvuskonservatiivsuse vastase hüsteeriaga.

Kaja Kallase kauaaegne vale seisneb pidevates väidetes, nagu tahaks EKRE Eesti Euroopa Liidust välja viia. Tegelikult toetab rahvuskonservatiivide poliitika rahvusriikide EL-i ja kriitika on suunatud selle föderaliseerimise vastu. EL-ist lahkumine on mõeldud variandina juhuks, kui Brüssel kuhjab kogu võimu enda kätte ja loob Euroopa Ühendriigid.

Ka Kallase pöördumine president Rüütli poole on täis pikitud valesid selle kohta, nagu asuks EKRE lammutama EL-i või mingeid väärtusi – neist viimastest pole meie liikmeksoleku 15 aastaga suurt midagi järel, sest 2004. aastal kehtinud väärtused on vargsi juba teiste, märgatavalt vasakpoolsematega asendatud.

Kallas toob välja terve rea Arnold Rüütli ütlusi aastatel 2003 ja 2004, enne EL-iga liitumise referendumit ja Euroopa Liiduga ühinemislepingu allkirjastamisel, kus on juttu sellest, et “EL tagab meie julgeoleku, aitab alal hoida ja tugevdada kultuuri ja võimaldab kaasa rääkida Euroopale olulistes küsimustes ja jagada Euroopa rõõme, säilitades samal ajal liikmesriikide rahvusliku identiteedi ja eripära.”

Kallas ei taha paraku tunnistada seda, et EL ei ole enam see, millisesse Eesti 2004. astus. Ta ei tea ka seda, et muutusi on märganud ka Arnold Rüütel – juunis Jõhvis erakonna kongressil ette loetud auesimehe tervituskõnes oli sellest palju juttu.

President Arnold Rüütel kordas oma kõnes, et peab siiani EL-i astumist õigeks sammuks ja toetab ka nüüd liikmeks olekut. Aga erinevalt Kallasest näeb ta ka seda, et kõik ei ole siiski läinud nii, nagu eestlased 2003. aastal lootsid.

Rüütel kritiseeris Euroopa Liidu liikumist föderaalriigi suunas. “Meil, eestlastel, nagu ka teistel endises NSV Liidus elanud rahvastel on föderaalriigis elamise pikaajaline kogemus. Tundub, et pealekasvanud uus põlvkond ei ole võtnud vaevaks seda kogemust tundma õppida ja oma seisukohti kujundada selleks, et seista Euroopa kui iseseisvate riikide liidu, mitte liitriigi eest. Inglismaa lahkumine Euroopa Liidust on ju selge näide selle poliitika ohtlikkusest,” edastas ta.

President toonitab, et tema arvates on “sisuliselt esimest korda pärast Eesti taasiseseisvumist meil valitsus, kes suudab seista suveräänse Eesti eest.” Arnold Rüütel peab siin silmas seda, et me ei laula kaasa igale eurodirektiivile ega Brüsseli käsule, vaid peame ennast ülal võrdsena võrdsete seas.

“Valitsusvastutuse võtmine on meie erakonna vastu vallandanud nüüd juba veidi vaibuva turmtule nii siin- kui sealpool meie riigipiiri. Minu arusaamist mööda on põhjuseks võimalik suunamuutus lausliberaalse majandusmudeli juurutamisel ja võimalik liikumine Euroopa kui suveräänsete riikide liidu tugevnemise suunas,” selgitas Arnold Rüütel.

Seega on president Arnold Rüütel kajakallastele juba vastanud ja seda oma kongressikõnes, mille luges ette Riigikogu esimees Henn Põlluaas.

Kommentaarid