Keskerakonna järjekordne kannapööre: Ratas ja Simson vaatavad elektrihinna tõusu käsi laiutades pealt

Elektri hinna tõus jätab peaminister Ratast ja majandusminister Simsonit külmaks

Kui Keskerakond oli opositsioonis, lubati võimule tulles elektri hinda alandada. Nüüd võimul olles on endised seisukohad unustatud – keskpartei ministrid vaatavad hinna hüppelist tõusu ükskõikselt pealt.

Läinud nädala lõpus kinnitas peaminister Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil, et valitsus ei kavatse kuidagi reageerida uudisele, et aasta lõpus tõuseb elektri hind hüppeliselt ligi 30 protsenti. “Elektri hind on börsil,” rõhutas Ratas, et nemad hinda ei kujunda. Ratas poleks nagu kuulnudki, et tegelikult on valitsusel mitmeid hoobi elektri hinna alandamiseks.

Esiteks, langetada on võimalik elektriaktsiisi, mis praegu on 4,5 korda kõrgem kui seda näeb ette Euroopa Liidu miinimumnõue. Teiseks, langetada on võimalik elektrile kohanduvat 20% käibemaksu. (Võrdluseks, Suurbritannias on see 5%). Kolmandaks, langetada on võimalik võrgutasu, aga samuti nn taastuvenergia tasu.

Ratase süütu pealtvaataja hoiak paneb hämmastama neid kodanikke, kelle poliitiline mälu ulatub kaugemale kui mõni nädal. Enne kui Keskerakond 2016. aasta sügisel valitsusse sai, tagusid keskerakondlased agaralt trummi, et elektri hinda tuleb alandada. (Loe näiteid SIIT, SIIT ja SIIT). Niipea kui valitsusse saadi, tuuled pöördusid. Koos tuultega pöördusid ka seisukohad. Keskerakond on viimase pooleteise aasta jooksul teinud juba nii palju kannapöördeid, et partei hakkab kaotama igasugust nägu. Pärast valitsusse minekut on Keskerakond loobunud mitmest oma varasemast seisukohast.

Mõned näited. Opositsioonis oli Keskerakond Rail Balticu vastu, aga valitsusse saades asuti projekti toetama. Kui opositsioonis oli Keskerakond haldusreformi valjuhäälne kriitik, siis koalitsioonis selle eestvedaja. Kui opositsioonis ei toetanud Keskerakond nn “kahe tooli” seadust, mis viib riigikogulased kohalikesse volikogudesse, siis pärast valitsusse saamist toimus Keskerakonna leeris 180-kraadine pööre. Opositsioonis oli Keskerakond presidendi otsevalimiste toetaja, aga valitsuse saades võttis keskepartei tagasi koos Konservatiivse Rahvaerakonnaga esitatud seaduseelnõu, mis oleks presidendi otsevalimised seadustanud. Kui veel 2015. aasta 11. aprillil võttis Keskerakonna volikogu vastu avalduse, kus leidis, et E-valimised on julgeolekurisk ja rikuvad valimiste ühetaolisuse nõuet, siis nüüd toetab Keskerakond e-valimiste jäämist.

Sisuliselt võtab Keskerakond üle üha rohkem Reformierakonna hoiakuid ja seisukohti. Tõsi, koalitsioonivalitsuses, kus on mitu osapoolt, ei saa ükski erakond oma programmi 100% teostada. Poliitika on „kompromisside kunst“. Paraku on Keskerakonna eestvedamisel saanud poliitikast „valija petmise kunst“. Siiski on valija võimuses selline poliitika järgmistel Riigikogu valimistel välja vilistada.

UU

LOE LISAKS

Martin Helme: elektri hind tarbijale peab langema, mitte tõusma

Kommentaarid