29.06.2018
Jaak Madison ja Raimond Kaljulaid.
Põhimõttekindlatel rahvuskonservatiividel pole Eesti poliitikas sõpru ega liitlasi, kuid sageli on väärikad vastased.
Keskerakondlane ja Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid nende viimaste hulka ei kuulu. See noor mees esindab pigem poliitilise rullnokkluse suunda ja selliseid inimesi saab vaid otseselt vaenuleeri räigemasse ossa kuuluvateks pidada.
Inimese tunneb ära sõnakasutusest. Kui Kaljulaid ütleb oma postituses: “Eks paljud oleksid soovinud, et Madison oleks jäänud oma eriala juurde, milleks olid vist laevakajuti võtmed ja mobiiltelefonid või midagi sellist. Napakas…”, siis sellist voorimehe sõnakasutust küll poliitikule sobivaks pidada ei saa.
Kui noorel keskerakondlasel pole muid argumente vastase mahategemiseks, kui väga kahtlase taustaga süüdistused Jaak Madisoni vastu 2015. aastast, siis tulnuks küll vait olla. On ju ka tema enda Vikipeedia tutvustuses lause: “2016. aasta septembris esitati Kaljulaidile kahtlustus omastamisele kaasaaitamises reklaamiteenuse osutamise puhul, menetlus lõpetati oktoobri alguses oportuniteedi alusel.” Või siis õel kommentaar sotsiaalmeediast, mida saab eelneva lausega seostada: “Nagu näete, hakkas Raimond Kaljulaidi karjäär õitsema pärast poolõe presidendiks saamist.” Pole lihtsalt mõtet teist torkida, kui enda maine pole just kiita.
Praegu jääb Kaljulaidi ja Madisoni vastaseisust mulje, et esimene neist kahest parimas eas mehest lihtsalt ei seedi, et teine on poliitikas omal käel tippu tõusnud. Kui vaadata Kaljulaidi sõnavõttu, siis see on tüüpiline halva poliitilise maneeri näide, kus esimene hoop antakse arvamuse autorile ja kui ollakse veendunud, et ta on juba pikali maas, siis hakatakse arutlema selle üle, et mis ta siis tegelikult ütles.
Kaljulaid nimelt võttis oma postituses kõigepealt Jaak Madisoni läbi ja alles viimane lause oli pisutki mõistlik: “Me peaks tervitama iga ühiskondlikult mõtleva aruka inimese tulekut poliitikasse, sest see on ainus ravim parteiaparaatide koopiamasinate alt tulevatele erakondlikele robotite vastu.”
Poliitikas õpitakse kuni surmani ja poisikeseohtu Raimond Kaljulaidil on sinnani veel palju aega, seega võiks ta õppida kasutama oma õigust vait olla. On ju olemas ütlus: “Kui sa vaikid, võidakse sind lolliks pidada. See on igal juhul parem, kui seda oma rääkimisega tõestada.”