Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

KÕNEKAS STATISTIKA: Mitmed maasikakasvatajaid on oma äri rajanud Ukraina illegaalsele tööjõule

-
25.05.2020
Maasikakorjamine
© Scanpix

Kui tutvuda ametliku statistikaga selle kohta, kui palju Eesti suuremad maasikakasvatajad suviti põldudele marjakorjajaid palkavad, tekib küsimus, miks on tänavu vaja juurde tuhatkond ukrainlast?

Suured maasikakasvatajad on suhtekorraldusagentuuri kaasabil käima pannud marulise kampaania, kus nõuavad riigilt suures koguses (tuhatkond!) ukrainlasi, ähvardades vastasel juhul saagi põllule jätta.

Kui vaadata Eesti suuremate maasikakasvatajate riigile esitatud raamatupidamisandmeid selle kohta, kui palju on neil suviti töötajaid, kelle töötasu pealt maksu makstakse, siis võib jääda selgusetuks, kuidas plantaatorid varasematel aastatel oma saagi ära said koristatud. Ega ometi mitte illegaalse tööjõuga, kelle mustalt maksti?

Nimelt selgub, et enamik Eesti Maasikakasvatajate Liidu 25 liikmest võtab teises kvartalis, mis on peamine maasikakoristusaeg, palgale ainult mõniteist kuni mõnikümmend inimest. Neid maasikakasvatajaid, kelle varasemate aastate aruannetest tuleb välja, et nad tõepoolest vajavad suvel suurt hulka töökäsi, võib üle lugeda ühe käe sõrmedel.

Näiteks Helme Maasikakasvatuse OÜ (NB! puudub seos samanimeliste ministritega!) on deklareerinud, et neil on 2018. aasta teises kvartalis tööl olnud 94 ja 2019. aasta teises kvartalis 78 töötajat. OÜ-s Kindel Käsi on olnud 2018. aastal teises kvartalis tööl 62 ja 2019. aastal 68 töölist. Suureks võib pidada ka Laari Talu, kus mõlemal aastal on olnud tööl 53 inimest ning Rämsi Agro, kus 2018. aastal oli 54 ja 2019. aastal 29 töölist. Raadiko Talu töötajanumbrid on kahel viimase aasta teises kvartalis 34 ja 41.

Aruannetest ei selgu, millise riigi kodakondsed need töötajad on. Aga isegi juhul, kui kõik neist oleksid ukrainlased, räägiksime umbes 250-300 inimesest.

Eesti Maasikakasvatajate Liidus on aga kokku üle veerandsaja liikme! Enamik neist on varasematel aastatel deklareerinud, et neil on teises kvartalis maasikakorjajatena palgal MÕNITEIST kuni MÕNIKÜMMEND inimest, mitmetel aga hoopis ALLA KÜMNE. Tuhandet puuduolevat ukrainlast ei tule kuidagi kokku!

Aga äkki ei klapi numbrid seetõttu, et suur osa ukrainlastest on Eesti põldudel töötanud mustalt, palka alla surudes ja Eesti maasikakorjajat Soome tööle sundides?

Mustalt töötamine leiab kaudselt kinnitust, kui võrrelda ametlikke andeid selle jutuga, mida maasikakasvatajad ajakirjandusele räägivad. Näiteks Marjamaa talu peremees Tõnu Oks teatas hiljuti, et suviti käib tema põllult läbi ligi 100 paari töökäsi ja minimaalselt oleks tänavu vaja 60-70 töötajat.

Kui vaatame Tõnu Oksa Maarjamaa talu deklareeritud andmeid, siis näeme, et 2018. aasta teises kvartalis on Maarjamaa talus tööl olnud 14 inimest ja 2019. aastal 13. Sadat paari töökäsi ei kusagil!

Kui heidame pilgu maasikakorjajate pealt makstud tööjõumaksudele, siis selgub, et jutud sellest, kuidas töötajatele makstakse maasikakorjamise eest tuhat või enam eurot kätte, on bluff. Tegelikud summad on vähemalt kolmandiku võrra väiksemad.

Kui mitmed maasikakasvatajad on oma äri rajanud odavale ja illegaalsele tööjõule, siis tekib küsimus, miks peab riik seda pealt vaatama ja musta tööjõudu massiliselt ette kandma, nagu Maasikakasvatajate Liit nõuab.

Riigi ülesanne pole toetada tööjõu ja maksudega šlikerdamist, vaid tagada seadusliku majanduse areng ja toetada Eesti oma inimeste tööhõivet ja palgakasvu.

Töötukassa andmetel on Eestis praegu 3500 töötut, kes on huvitatud põllumajanduses töötama. Seda on kordades rohkem kui maasikanoppimiseks vaja. Samuti on Läti ja Eesti vahel, kus tööjõu liikumise piirang puudub, on piirid taas lahti. Tegelikult viibib ka ajutise tööloaga võõrtöölisi kolmandatest riikidest Eestis praegu mitukümmend tuhat. Tööjõu leidmine sellises olukorras on tahtmise ja pealehakkamise küsimus.

Neil maasikakasvatajatel, kes on oma äri rajanud illegaalse Ukraina odavtöö impordile, on aeg hüljata orjapidajast plantaatori mõtteviis, hakata töötajatele maksma korralikku palka ning luua inimväärsed töötingimused, et Eesti maasikakorjaja ei peaks tööd otsima välismaalt.

Ah et maasikas läheb korralikku palka makstes turul kallimaks? Mis teha, järelikult selline ongi maasika õiglane hind.

 

LOE LISAKS

CVKeskus paljastab reaalsuse: maasikakorjajaks kandideerib üle 100 inimese ametikohale

( : ) kivisildnik: Seitse ukrainlase nahka Eesti vapil ehk orjapidajate lõputu soig