Kuidas ajakirjanikust sai vandenõuteoreetik – Raimo “Icke” Poomi oletuslikust loost EPL-is

Ajakirjanik Raimo Poom arvab, et toimub koordineeritud rünnak Tanel Kiige vastu. Arvaku veel üks kord.

Eesti Päevaleht ja Raimo Poom on taas üllitanud ühe poliitilise paskvilli nimega “Millal organiseeritud poliitiline vaenu õhutamine tegudeks moondub?”

Seda Delfis leitavat lugu võib vaenu õhutamiseks nimetada, sest Raimo Poom loobib tõestamata ainult oletuslikke süüdistusi. Ühelgi tema väitel pole tõestust.

Esimene on Taavi Rõivase juhtum, mis ei pruugi vähimalgi määral tõsi olla – on ju Rõivas varem seostanud Vao põlengut EKRE-ga, kuigi see vettpidavat tõestust ei leidnud ega saanudki.

“Üks ärritunud inimene jäi tal pikalt järel käima ja kõva häälega sajatama, korrutades ekrelikke jutupunkte halvast Euroopa Liidust,” kirjutatakse loos. Siin on taas moment, kus kuulujutu levitaja ei mõtle inimese reaalse käitumise peale – tõenäoliselt poleks järelkäija rääkinud “ekrelikku” juttu EL-ist, vaid lihtsalt Rõivast sõimanud. Kuulujutte välja mõeldes pingutatakse sageli üle, nagu Karoli Hindriks ja Mary Jordan oma “foreigner“-iga.

Sama on Kaja Kallase looga, mis on ainult üks Kallase esitatud lugu, mida serveeritakse lausa igal pool, kus vaja. Miks keegi neist poliitikutest politseisse pole pöördunud, jääb arusaamatuks – Rõivas on ju ometi kord seda teinud ja ähvardaja trellide taha saatnud. Nii on jutud ähvardamistest täiesti tõestamatud, kuni uurimine pole seda kinnitanud – ja arvestades Reformierakonna praegust vihakäitumist, täiesti kindlalt välja mõeldud ja seega vihaõhutuslikud.

Huvitaval moel ongi Eesti Päevalehe allikad Rõivas ja Kallas, kes muide on mõlemad ka Lääne ajalehtede allikad siis, kui on vaja koalitsiooni “Eesti kadunud mainega” rünnata.

Raimo Poomi poolt mängu toodud Raimond Kaljulaid on küll väga ebaõnnestunud variant, et näidata “vihakõnede” levikut. Esiteks on Kaljulaid ise üks suurimaid sotsiaal- ja suures meedias spinnijaid, kes paiskab õhku üsnagi äärmuslikke ütlemisi ja kisub sellega teadlikult tuld enda peale. Enne Euroopa Parlamendi valimisi on talle seda väga vaja, sest kogu tekkiv jant aitab tal pildis püsida. Ja mida vaenulikumad on vastuütlemised, seda rohkem leiab ta kaastundlikke valijaid.

Raimond Kaljulaid on Keskerakonnas läbinud päris põhjaliku poliittehnoloogilise väljaõppe ja ta teab, kuidas nuppe vajutada. Aga miks arvab Poom, et Kaljulaidi ründavad ainult ekrelased? Teda vihkavad reetmise pärast ikka ka päris paljud keskerakondlased.

“Kellelgi pole tõendeid, et selle oleks tellinud või kinni maksnud EKRE kui partei.” kirjutab loo autor. Raimo Poom, sa oled AJAKIRJANIK – kuidas sa kirjutatud lugu, kui sul pole ühtegi tõendit? Aga sa ju polegi seda…

Edasi järgnevadki ainult oletused ja anonüümsed arvamused – sellest, kuidas mõned poliitikud usuvad vihapostituste organiseerimist, sest need käivat lainetena, samuti oskavat kommenteerijad piiril püsida. Kõigest sellest teeb Poom järelduse, et tegu on ikkagi EKRE organiseeritud toiminguga ja ennustab pahatahtlikult, et see lõpeb kord millegi suuremaga…

See, et “vihakõned” lainetena käivad, tuleneb hoopiski sellest, kuidas Kaljulaid lainetena spinnib ja enda peale tule tõmbab. Piiril püsimine aga ongi tingitud sellest, et inimesed teavad, millal ennast tagasi tõmmata, olles poliitikule pahameele edasi andnud, kuid mitte ähvardama asunud.

Ajakirjanikud a la Poom jätavad vandenõuteooriaid kokku pannes välja kõige olulisema – inimesed on ka mingi organiseerimiseta vihased ja seda just ühiskonna lõhenemise kontekstis, kus on tohutu süü ka viha õhutavatel presidendil ja opositsioonil.

Veebipolitseinik Maarja Punak mainib, et sagenenud on just poliitilise vastandumisega seotud poliitiliste ja rassistlike (?) postituste arv, vaenu õhutamiste arv aga pole suurenenud. Kaljulaid aga jääb ka Poomi loos Kaljulaiuks – tema soovib ainult oma poliitiliste vastaste kiiret Gulagi paigutamist. Muidu tekkivat oht, et “paljud inimesed jäävadki uskuma vandenõujutte Sorosest, süvariigist ja ülespaisutatud migratsiooniohust”.

Lisaks soovitab Kaljulaid inimesi trellide taha pistma hakata ja “kui vaenu õhutamise organiseerimisega peaks korduvalt vahele jääma juriidilisest isikust erakond, siis võiks seadus ette näha sellelt riigi toetuse äravõtmise.” See nõue saab olla ainult EKRE vastu suunatud. Nii et Eestis hakkab oma väike Stalin sirguma, kes näeb probleemide lahendusi repressioonides, repressioonides ja veel kord repressioonides. Nagu ehtne sallivuslane ikka.

Allikas: Delfi

Kommentaarid