Kuidas Eesti meedia rassismi levitab

Stroomi rand. Esimene kahtlus tekkis lugejatel juba siis, kui Karoli Hindriks kirjutas naise ja koera loopimisest suurte kividega.

On ilmselge, et Stroomi ranna “juhtumi” tulemus ei mahu kuidagi peavoolumeedia mustrisse.

Vaevalt jõudis Eesti Ekspress täna avaldada loo sellest, et seal väidetavalt eestlaste käest peksa saanud ameeriklanna on ise teadliku valesüüdistuse tõttu uurimise all, kui Postimees õngitses sotsiaalmeediast uue teema, mis jätkuvalt levitab viha. Ärakukkunud rassismisüüdistuse asemele otsiti kohe uus.

Seejuures on üsna ebaprofessionaalne, et kallutatud või lihtsalt laisad ajakirjanikud kasutavad üha enam kindla infoallikana sotsiaalmeediat, kuhu pistetud postitused tõena välja paisatakse, kuid mille tõepõhja ei vaevuta kontrollima. Nii võib olla algallikas näiteks Facebookist ammu ära kustutatud, kui mujal elab see oma elu edasi ning külvab valet ja viha, olles teinud sellega paljudele haiget.

Tõejärgse ajastu libauudiste musternäide ongi seesama pehme helkuri leiutajana tuntuks saanud Karoli Hindriksi kaasus, kes toppis valeuudise välismaalase kividega loopimisest oma Facebooki seinale, seostas ründajat otse loomulikult EKRE-ga, ning ei pidanud kaua ootama kui suur meedia selle üles korjas ning juhtivpoliitikud dramaatilisi kõnesid pidama hakkasid.

Selle „uudise“ noppisid nobedalt üles nii Delfi, ERR kui ka Postimees, kuigi juba siis tundus paljudele see mitme ebaloogilise detaili tõttu väljamõeldis. Peatselt selgus, et naisel polnudki midagi viga ja rohkem kannatada sai hoopis koer.

Kogu see teema sobis hästi peavoolumeedia plaaniga rahvuslust maha teha.

Loomulikult haarasid neile soodsast juhusest rahvuskonservatiive häbiposti riputada ka erinevad juhtivpoliitikud, ilma et süüdlane ja veel enam süü ise oleks tõendamist leidnud.

Sotsist siseminister Katri Raik võttis teema üles Kodanikupäeva aumärkide üleandmise peol, kus ta kõneles piirist, kus ühel lõppeb vabadus ja teisel algab valu.

Juhtivsots Indrek Saar jahus rusikapoliitikast, nimetades kindlas kõneviisis rukkilillemärkidega meeste rünnakut, mis nagu selgub, tegelikult aset ei leidnudki.

Põhja-Tallinna vanem Raimond Kaljulaid kiirustas kulutulena levinud libauudisest kohe oma poliitilist kasu lõikama ja vabandas kannatanu ees, kelleks ilmselt oli selle versiooni järgi ameeriklanna koer, sest naine ju ise arsti poole ei pöördunud.

Linnaosa vanem lootis samas, et politsei selgitab välja süüdlased. Õnneks on see nüüd selge ning süüdistuse all on see ameeriklanna ise, sest kogutud tõenditest ilmnes, et naise ülekuulamisel antud ütlused ei vasta tõele – näiteks ei nähtu turvakaamera salvestistest, et naise autoga oleks Stroomi randa sõidetud, ning ka naise telefoni asukohta kontrollides ilmnes, et sel ajal ei olnud naine Stroomi ranna piirkonnas.

Kus on asjaomaste vabandused EKRE ja eeskätt avalikkuse ees? Kõnealuse loo valguses tuletas politsei inimestele meelde, et enne sotsiaalmeedias info jagamist tuleks veenduda selle tõesuses ja täpsuses.

„Näeme sageli, kuidas sotsiaalmeediasse tehakse postitusi veendumata esmalt, kas info vastab tõele. Inimesed ei pruugi ette kujutada, millised võivad kontrollimata info tagajärjed olla,“ lausus Kesklinna politseijaoskonna juht Kaido Saarniit. „Võimaliku süüteo korral tuleks alati esmalt pöörduda politsei poole, kes saab asjaolusid selgitama asuda. Tasub meeles pidada, et igasuguse info levitamine sotsiaalmeedias võib pahatihti uurimist pigem segada.“

Aga see ajakirjanikke ei huvita, sest postitustest saab ju mugavalt endale meelepärases suunas keeratavaid teemasid välja tinistada või lausa ise vastavalt oma soovile või väljaande suunale „uudiseid“ fabritseerida.

Nii ei jõudnud Stroomi juhtumi häbipuna veel meedia palgeilt kaduda, kui Postimees tuli seda teemat maha pesema uue uudisega, mis põhineb taas Facebooki postitusel.

Tuues välja „värske“ juhtumi detsembrist (sic! praegu on veebruar), kus üks Facebooki kasutaja olevat lisanud pagulasvastasesse gruppi postituse, kus pakkunud iga mustanahalise laiba eest 1000 eurot. Lisaks toodi välja veel üks analoogiline näide.

Kogu loo resümee selle paari üksikjuhtumi näitel kõlas, et rassivaen on Eestis ohtlikult pead tõstmas. Paraku ei anna ajakirjandus endale aru, et just selline utreerimine seda kõike soodustabki.

Kommentaarid