Maailm ei muutu pärast Notre Dame` tragöödiat enam kunagi endiseks

Juhtkiri,
- Updated
©Reuters/Scanpix
Toonekurg on rahvalik sünnisümbol. Kristlus vajab vähemalt kultuurilises ja moraalses mõttes taassündi.

Kogu maailm on Jumalaema kiriku põlengut šokis ja seda nii otseselt, pisarais inimeste, kui ka laialdasemalt, maailmapärandi kao tunnetamise kaudu. Teisi mõjusid veel jõutakse hinnata.

Sündmusel on ka poliitiline mõõde, mis mõjutab kindlasti ka Euroopa Parlamendi valimisi. Kas selline seostamine on liiga küüniline? Vaevalt! Sest terava küsimusena tõuseb päevakorda Euroopa kultuuripärandi kaitsmine ja seda mitte suitsuandurite, vaid võõraste ja vaenulike kultuuride tagasitõrjumise abil.

Praegu on Euroopas vaid konservatiivid need, kes kaitsevad kristliku Euroopa pärandit. Nemad teavad, et midagi sellist saab kaitsta vaid põliselanik, kellele on see osake endast – ja Euroopa kristlikele põlisrahvastele on see südamekild. Meie ei kaitse sama jõuliselt Angkori pagoode kui kaitseme Jumalaema kirikut – ja budiste huvitab kristlik pühamu samuti vähem, kui Kambodža iidne linn.

Neomarksismist nakatunud liberaalne demokraatia rõhub Euroopa avatusele, mis toob siia ohtralt võõraid, kellest paljudele on siinsetest mälestistest suva. Teistele jälle on kristlikud sümbolid hoopis pinnuks silmas – mullu pandi Kreeta Lesbose saare mäetippu üles suur rist, mis pidi olema suunanäitajaks põgenikepaatidele, kuid see tõmmati vasakliberaalide poolt ruttu maha, sest pidavat solvama paatides olevaid moslemeid.

Liberaalne Euroopa piirab kristlikku tausta igal pool, alates religioossete pühade pidamise lõpetamisest kuni sümboolika mahavõtmiseni. Suuresti on seal mängus ka üha süvenev ateism – Euroopas tõrjutakse religiooni vägagi aktiivselt ühiskondlikust elust välja.

Igasugused võõrad on Euroopas juba sees ja tahavad seda enda järgi ümber kujundada, ning esmalt jäävad ette siinsed religioossed ja kultuuriväärtused. Sellest ohust ei kõnelda, vaid öeldakse Harry Potteri lugude moodi: “see, kelle nime ei nimetata”! Seetõttu tõusevad esiplaanile jõud, kes tegelevad väärtuste kaitsmisega aktiivsemalt, ja ilmselt on nendeks vaid konservatiivsed, rahvuslikud ja parempoolsed jõud.

Loodetavasti mõistavad Euroopa valijad, et mittekristlastest võõramaalasi miljonite kaupa Euroopasse lubavad liberaalid ja vasakpoolsed seavad siinse kultuuripärandi veelgi suurema löögi alla, ja nad annavad Euroopa Parlamendi valimistel hääle rahvuskonservatiivsetele jõududele.

Euroopas kõlab juba hääli, nagu seostaks parempoolsed maailma kultuuripärandi suurõnnetust meelevaldselt oma agendaga – nii sidus Saksamaa AfD Notre Dame’i põlengut kristlaste tagakiusuga Euroopas. Aga selles pole midagi valet – ongi aeg häirekelli lüüa, sest kristlus kannatab kogu maailmas, ja see on jõudnud ka selle peamisesse baasi tänapäeval ehk Euroopasse.

Täna on vist terve Euroopa täis jõude, kes tahaksid, et leegid oleks valla päästnud kellegi hooletus, mitte kuri käsi. Õnnetus on ju ära toimunud ja seda olematuks ei tee enam miski, aga kui selgub, et tegu on süütamisega, mille taga on kristliku Jumala vaenaja, siis läheb Euroopas tõeline põrgu lahti. Ja isegi kui tegu ongi remondi ajal juhtunud hoolimatusega, siis miski ei väära enam fakti, et kristliku Euroopa kultuuripärandit tuleb hakata väga jõuliselt kaitsma, sest ega see polnud esimene leekides pühakoda.

Praegu annetab kogu maailm raha Jumalaema kiriku taastamiseks. Ehk võtaks samas ette ka Euroopa taastamise?

Täiendatud! Aastal 2018 rünnati ja kahjustati Prantsusmaal 800 kirikut.

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused