Meenutades ametist lahkuvat õhuväe ülemat Jaak Tarieni ja 2015. aastat – need ei ole head mälestused

Kolonel Jaak Tarien on globalistlikust ideoloogiast tugevasti mõjutatud kõrgem sõjaväelane.

On inimesi, kelle tegevus väärib osati tunnustust, kui mõningad nende teod ei luba enam tänusõnu kuuldavale lasta. Üheks selliseks meheks on Eesti õhuväe ülem Jaak Tarien.

BNS kirjutab, et reedel tähistatakse Ämari lennubaasis õhuväe 99. aastapäeva, samas leiab aset ka ülema vahetus. Õhuväe lipu üleandmise tseremoonial võtab praegune õhuväe staabiülem kolonel Riivo Valge vastu õhuväe lipu ja juhtimise seniselt ülemalt kolonel Jaak Tarienilt. Kolonel Tarien asub 1. septembrist NATO küberkaitsekoostöö keskuse ülema ametikohale.

Rahvuskonservatiividele on Tarien meelde jäänud rassismiküsimuse tõstatamisega. 28. oktoobril 2015. aastal kirjeldas õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien sotsiaalmeedias, et tal on häbi kaasmaalaste pärast, kes solvavad meid kaitsma tulnud tumedanahalisi NATO sõdureid.

“Sain teada, et need liitlased kelle nahavärv on kohalikust veidigi erinev, peavad Tallinnas tihti verbaalseid ja vahel ka füüsilise rünnakuid taluma,» kirjutas õhuväe ülem.”Vajadusel on nad valmis meie vabaduse eest oma elu andma. Kas sina, väiklane «isamaaline» rassist oled valmis meie riigi eest nii palju andma?» küsis Tarien.

Paraku jäi Tarieni jutt tuginema väitele “mulle räägiti”, sest konkreetseid solvatuid pildile ei toodud. Kaitseväele paraku ei laekunud ühtegi ametlikku teadet Eestis viibivate liitlassõdurite väärkohtlemisest. «Meieni ühtegi ettekannet liitlaste väärkohtlemisest laekunud pole,» ütles BNSile nooremleitnant Simmo Saar kaitseväe peastaabi pressijaoskonnast 29. oktoobril. Ta selgitas, et iga liitlassõdur annab oma muredest teada oma üksuse ülemale, kes teavitab juhtuust Eesti kontaktohvitseri ning vajadusel ka oma riigi saatkonda.

See aga ei seganud kaitseministrit Hannes Hansot ütlemast, et tunneb samuti suurt piinlikkust avalikuks tulnud info pärast, et mustanahalised liitlasvägede sõdurid on saanud Eestis tänavatel liikudes nii verbaalsete kui füüsiliste rünnakute osaliseks. “Hukkamõistuminister” Sven Mikser aga ütles “rassistlike rünnakute” kohta: “Tahaksin nördimusest ja piinlikkusest maa alla vajuda!”

Tuletagem meelde, et 2015. aasta oli pagulaskriisi algusaasta, kus neid peeti ülitoredateks ja õnnetukesteks, kuni selgus, et enamik neist on siiski vaid hea elu peal väljas ja ka kuritegudeks võimelised (üsna pea järgnes Kölni ahistamisöö). Tollal algatati Eesti ühiskonnas nõiajaht “rassistidele”, mille üheks osaks oli Vao pagulaskeskuse seina süütamine. Kaudselt määriti see EKRE-le kaela, tollane peaminister Taavi Rõivas lubas süüdlased välja selgitada ja karistada, kuid pikapeale asi soikus — kas oli tegu provokatsiooni, pagulaste endi tüli või siis veel millegagi, aga “rassisti kurja kätt” tuvastada ei õnnestunud ja nii on see juhtum siiani selguseta.

Tarien aga ei jätnud järele. “Vähem kui 24 h jooksul probleemi tõstatumisest ütlesid parlamendi liikmed, ministrid ja ka peaminister välja, et rassismil ei ole Eestis kohta. Lai avalik toetus sotsiaalmeedias on muljetavaldav ning südantsoojendav,” kirjutas Tarien jätkuvalt. “Üksikute inimeste isoleeritud põlastusväärsed teod on üheselt hukka mõistetud ja saavad nii olema ka tulevikus. Ameerika on tegelenud rassilise diskrimineerimise probleemiga aastakümneid. Meie külalistele avaldab suurt muljet see, kui avatult, küpselt ja tasakaalukalt Eesti ühiskond äkiliselt esilekerkinud väga tundliku probleemiga tegeleb,” märkis Tarien.

Nagu näha, sekkus ühe riigi kõrgem sõjaväelane järsult päevapoliitikasse. Demokraatlikes maades on kombeks, et relvakandjad seda ei tee, seega oleks kogu asja pidanud üles võtma näiteks tsivilistist kaitseminister Hannes Hanso. Sõjaväelaste käes on relvad, mille torud on suunatud välisvaenlase poole, sisepoliitikas nemad pooli ei vali. Aga mundrikandja Tarien valis ühe ideoloogilise poole. Tollane olukord oli pagulaste ja kooseluseaduse tõttu väga raske ning pingeid tulnuks maha võtta, mitte armee kaudu võimendada. Sellistes olukordades poole valimine viitab juba sõjaväelise riigipöörde võimalusele, sest üht poolt peetakse juba vaenlaseks.

Tagantjärele vaadates võib öelda, et pagulaskriis on oma tõelist nägu näidanud, ka poliitkorrektne Euroopa suhtub juba sellesse kui suurde probleemi, Eesti demokraatia on suundunud tagasi parlamendi seinte vahele ning kõige selle taustal võib öelda, et kolonel Tarieni tollane barrikaadile ronimine polnud mingil moel õigustatud. Seda enam, et “solvatud” liitlassõdureid välja ei tulnudki, ühiskonnas levis hoopis arvamus, et mis sõdurid need on, kes solvamise peale kohe tönnivad.

Peatselt NATO küberkaitsekoostöö keskuse ülemaks saava Jaak Tarieni kohta võib öelda: kahju, et meie kaitseväes on politrukid tagasi! Me räägime palju sellest, et ajakirjanikest on saanud ideoloogiatöötajad, aga see on levinud ka relvajõududesse, kus kõrgemad ohvitserid ütlevad välja oma globalistlikke mõtteid, sealhulgas ka kindral Riho Terras. Kui rahvuslust peetakse ohuks riigi julgeolekule, siis pole kaugel ka 1934. aasta riigipööre 2.0.

Loos on kasutatud väljavõtteid 2015. aasta Postimehest.

Kommentaarid