Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Mida jätab nelja tähega ühendus noortekeskustes noortele rääkimata – näiteks doonorlusest ja soovahetuse pöördumatusest

-
05.11.2019
1TL07JUN14A23
© Scanpix.

Viimaste nädalate kuumaks teemaks on olnud LGBT reidid noortekeskustesse üle Eesti ja nende vastu toimunud protestiaktsioonid, mis näitavad, et need vastuolud jäävad pikaks püsima.

“LGBT üritustesarjaga proovitakse luua noortele alateadlikku ideaali, mille järgi on normaalne ära proovida teise samasoolisega vahekorras olemine. Keskuse Facebooki lehelt võib lugeda, et teemaõhtutele on oodatud noored vanuses 13-18 aastat. Ükski varasem noorsootöö keskuse ettevõtmine pole olnud suunatud nii teravalt ühe erisuse esindamisele, propageerimisele ja kaitsmisele,” selgitab Tartus protestiürituse korraldanud Silver Kuusik.

LGBT aga teatab soovist “harida” noori järgmistel teemadel: peresisene lapsendamine; soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded; ühingu teenused ja üritused; vabatahtlikuks olemise võimalused; Baltic Pride 2020 (LGBT paraaad); kooseluseaduse võimalused ja puudused ning rakendusseaduse puudumise võimalikud tagajärjed.

Nagu näha, valmistab LGBT noori ette eluks homoseksualistina juba enne, kui 13-18-aastased lapsed üldse sellest nähtusest midagi taipama hakkavad – juba räägitakse neile soovahetusest ja veelgi kaugema eesmärgina lapsendamisest, sest geid on ju kuivanud oks elupuul ja peavad piirduma võõraste lastega.

Tasub aga meenutada šokeerivat erisaadet Kanal 2-s “Globalistid või natsid” alateemaga “Rootsis on plahvatuslikult tõusnud noorte soovahetajate hulk”, mille kohta kirjutas Elo Mõttus-Leppik Postimehes: ”Rootsis viibimise ajal lahvatas sealses meedias skandaal. Nimelt selgus, et viimase kümne aasta jooksul on plahvatuslikult tõusnud noorte teismeliste tüdrukute arv, kes tahavad oma sugu muuta. Raviks kasutatakse hormooni ja tagasiteed enam pole. Nüüd on tekkinud paras hulk noori, kes kahetsevad ja süüdistavad riiki, et neid on kasutatud katsejänestena.”

LGBT aga loobki praegu alust sellele, et Eestis võib korduda sama, mis Rootsis – noori ergutatakse erinevaid identiteete läbi proovima, kuni selleni, et need osutuvad pöördumatuks, sealhulgas soovahetuse osas.

Kogu homoseksualismi teema peaks tegelikult ju noortelegi selge olema: ainult poisil ja tüdrukul on füsioloogilised eeldused seksuaalaktiks, ja selleks on neile looduse poolt antud sobivus. Samasooliste seksuaalakt on vastava sobivuse puudumise tõttu puhas asendustegevus teistsuguste võtete ja kasutatavate piirkondadega ega saa seetõttu olla sama, mis loomulik heteroseksuaalne mehe ja naise ühinemine.

Homoseksualism ei saa olla seksuaalselt normaalne, sest selleks puudub kahel samast soost inimesel vastav varustus – nii saabki seda noortele selgitada. LGBT pakub tegelikult noortele välja võimalusi seksuaalseteks fantaasiateks veel enne, kui nood on normaalsesse seksuaalsusesse süvenenud.

Miks siis peab noortele tutvustama seda, mis ei saagi normaalne olla? Neid küsimusi võib LGBT selgitada neile inimestele, kes on ennast juba määratlenud, mitte noortele, kellest kasvavad täiesti tavalised heteroseksuaalsed inimesed. Ülimalt kaheldav on Tartu kohta välja käidud arv, et seal olevat 600-700 vastava suunitlusega noort. LGBT loob lihtsalt endale toetajaskonda ja üritab neid ka seksuaalselt “pöörata”.

On aga asju, mida noorte eest teadlikult varjatakse. Näiteks ütleb Verekeskuse infoleht “Nõuded doonoritele” järgmist: “Mehel, kes on olnud seksuaalkontaktis teise mehega, on vereloovutamine lubatud 12 kuu möödumisel viimasest seksuaalkontaktist. Sama pikk 12-kuuline piirang on ka naisele, kelle meespartneril on olnud kontakt teise mehega.” LGBT võiks selgitada “tulevastele” noortele geimeestele, miks ei saa nad olla doonorid. Mis aga puutub homoseksualismi ja HIV levikusse, siis nende seos, millest alles paarikümne aasta eest palju räägiti, on nüüd poliitkorrektselt statistikast kadumas.

Kogu geiagenda kujutab endast aktiivset ideoloogilist ja poliitilist hoovust, mille puhul väide “Mis võib teil olla teiste armastuse vastu?” on küll kõige ebaolulisem vastuolu kogu teemas üldse. Homoseksualismi kujutatakse millegi väga toredana, jättes rääkimata meespartnerite tavalisest suuremast suhtevägivallast; lastest, kellel geiperes jääb saamata kas emaarmastus või isa eeskuju, erinevatest tervislikest ohuteguritest ja paljust muust. Seetõttu on hädavajalik, et geiteema jääkski nende endi keskkonda, mitte ei tungiks kallale maailmale, kus on looduse loominguna alati normaalsuseks olnud mees, naine ja lapsed.