17.10.2018
Illustartiivne
Kui vaadata võimupoliitikute tegutsemist rahakoti kallal, siis paistab silma, et sente loetakse, eurosid aga pillutakse.
Kui jutuks tuli lasteaia kohamaksu kaotamine, algas valitsusleeris ulgumine – millistest katteallikatest me leiame 60 miljonit riigieelarvest puudujäävat raha? Samas aga tuli teade, et Rail Baltic kallineb viiendiku võrra – siis ei tõtanud keegi seletama, kust see raha võetakse?
Sama juhtus juba varemgi, kui veebruaris selgus, et idapiiri väljaehitamine läheb 2,5 korda kallimaks kui algselt teatatud. Selliste “apsude” korral pannakse ühiskond lihtsalt fakti ette, et tuleb rohkem raha välja käia ja eeldatavasti ka püksirihma pingutada.
Nutulaul käis ka siis, kui sünnitusosakondadele raha ei leitud – samas kinkis valitsus mitusada korda suurema summa lätlastele. Siit järeldubki, et valitsus mõtleb globaalselt ehk sellele, kuidas suuremad summad tuulde lasta, väiksemate probleemide puhul laiutatakse käsi – kust me teile raha võtame?
Ilmselt jäi paljude jaoks tähelepanuta see, kuidas õiguskantsler Ülle Madise ütles esmaspäeval, et riigieelarve seaduse eelnõu on liiga arusaamatu ning see ei võimalda kulude üle otsustamist Riigikogu liikmete poolt.
“Riigieelarves peavad kõik olulisemad tulud ja kulud selgelt kirjas olema. Nii, et avalikkus mõistab, kui palju kulub riigimasina käigus hoidmiseks, kui suured on õpetajate, arstide, päästjate, politseinike palgad, kui palju on seadustega ette nähtud sotsiaalse turvavõrgu jaoks. Praegu see nii ei ole, arutletakse seletuskirja üksikute osade üle ja Riigikogult on otsustusroll ära võetud,” ütles Madise ERR-ile.
Ilmselgelt on riigi rahakotti juba pikemat aega valitsemas inimesed, kes majandada ei oska. Sestap tulebki inimestele ja ettevõtetele rohkem raha kätte jätta, nagu soovib seda maksualanduste kaudu teha EKRE majandusprogramm.