Savisaare protsessi tulemus kui halvim võimalikest variantidest – mitte mingeid vastuseid ühiskonnale

Eestis on jätkuvalt küllaga inimesi, kes leiavad, et meie justiitssüsteem toimib hästi, kuigi reaalne elu näitab vastupidist.

Tartu ülikooli kriminoloogiaprofessor Jüri Saar nimetas Vikerraadio saates “Uudis +” Edgar Savisaare kohtuprotsessi menetluslikus mõttes täielikuks läbikukkumiseks ning tõdes, et avalikkus ei ole saanud kohtuasja saatnud küsimustele vastuseid, vahendab ERR.

“Mis me siis praeguse seisuga teada oleme saanud? Kui omal ajal esitati süüdistus, kui see kohtuasi algas, siis prokuratuur esitas oma versiooni, et on toimunud mingisugused asjad. Ja nüüd, kui on sellest möödas hulk aastaid, mida me siis teame toimunu kohta? Me ei tea tegelikult mitte midagi. /…/ Ja eks need märgid, miks see niiviisi lõppeb, olid olemas juba pärast seda, kui peafiguur Savisaar tervislikel põhjustel kõrvale jäi,” rääkis Saar.

“On olnud suur tähelepanu ja on olnud vihjeid, et Tallinna linnavalitsemises on toimunud mingisugused korruptiivsed tegevused ja nendega on seotud teised ja kolmandad isikud. Aga vastuseid, kas nad on siis olnud seotud, kas need tegevused on aset leidnud, meil ju ei ole,” sõnas Saar. Tema sõnul on kaitsjad teinud oma tööd teinud väga hästi ja leidnud kõik süüdistuse nõrgad kohad ja menetluslikud möödalaskmised üles.

Uued Uudised nendivad samuti, et kui Savisaare väidetav korruptsioon üles võeti, uskusid paljud, et Keskerakonna kahtlane tegutsemine Tallinnas saab vähemalt läbi sõelutud, aga nüüd näeme, et tegelikult pole näha ei korruptiivset süsteemi ega kedagi ei mõisteta ka raudselt õigeks sellises vaates, et ta pole kohe mitte midagi valesti teinud.

Tegu on kõige hullema lõpptulemusega – midagi justkui oli, aga päris kindlalt seda öelda ei saa. Mõned kahtlustatavad mõisteti õigeks, aga kahtlused siiski jäävad. Keegi ilmselt liiva jooksnud protsessi eest vastutama ei hakka – ja samas on ka õigeksmõistetute elu ülipika protsessiga jäädavalt rikutud ning maine hävitatud.

Kas justiitssüsteemis midagi ka muutuma hakkab? Kindlasti mitte, kui uus peaprokurör Andres Parmas ütleb, et karistus on alati ühiskonna kättemaks. Ei ole – karistus on teo tagajärg. Eestis aga ei saa aru sellestki, kas kuritegu üldse oligi.

UU