Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Vabariigi aastapäeval tahetakse korraldada iseseisvusmanifesti teadlik lahjendamine

-
19.02.2020
Isesisvusmanifest oli mõeldud riigi loomise ajal Eestis elanud rahvastele, mitte tänaseks multikultuurseks muutunud riigi igale migrandile. Pilt on illustratiivne.
© Uued Uudised

Eestis üritatakse presidendi eestvedamisel juba ammugi riigi alusdokumente lahjendada, tuues tollase olukorra üle tänasesse – nii tahetakse ka 1918. aastal Eestimaa rahvastele mõeldud manifesti suunata kõigile praegu Eestis elavatele inimestele.

24. veebruari õhtupoolikul tähistatakse Tallinnas Tammsaare pargis Eesti vabariigi sünnipäeva iseseisvusmanifesti piduliku ettelugemisega ligi poolesaja Eestimaa rahva keeles, vahendab BNS.

“Et meie riigile aluse pannud deklaratsioon oli suunatud kõigile Eestimaa rahvastele, siis loevad seda oma emakeeles ette kümnete Tallinnas elavate rahvuste esindajad. See on lugupidamisavaldus 102-aastaseks saavale Eesti riigile ja seda maad oma koduks pidavale enam kui sajale rahvusele,” rääkis Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Eesti keele kõrval kõlab iseseisvusmanifest Tammsaare pargis kümnetes keeltes, sh näiteks mari, udmurdi, gruusia, portugali, prantsuse, inglise, itaalia, tatari, komi, tšuvaši, vene, valgevene, ukraina, seto, heebrea, jidiši jt keeltes. Praeguseks ligi 40 keelest koosnev nimekiri täieneb pidevalt, vahendab BNS.

1918. aastal elasid Eestis lisaks eestlastele venelased, tatarlased, baltisakslased, ingerisoomlased, rannarootslased, juudid ja ja väikeste kogukondadena veel kümmekond rahvast. Iseseisvusmanifest oli mõeldud neile, näitamaks, et kõik nad mahuvad põlisrahva kõrvale – keegi ei mõelnud siis tulevikus okupatsiooni ajal siia saadetud või nüüd rahvaste segamise plaanides tekkinud migrandikogukondadele. Ette loeti manifest samuti ainult eesti, mitte aga saksa, vene või rootsi keeles.

Kuidas puutub iseseisvusmanifest siia viimastel aastatel elama asunud portugallastesse, itaallastesse või kunagi väikesearvuliselt saabunud tšuvassidesse, et seda nende keeles ette lugeda? Eriti veel, kui paljud on säilitanud oma kodumaa kodakondsuse, kuid elavad alaliselt siin.

“Praeguseks ligi 40 keelest koosnev nimekiri täieneb pidevalt” – järelikult võib see eestlastele oluline dokument varsti kõlada ka araabia, hindi, bengali, urdu ja singali keeles, sest just Süüriast, Iraagist, Indiast, Pakistanist, Bangladeshist ja Sri Lankast on pärit palju Eestisse saanud migrante.

Eestis elavad ka 713 nigeerlast – kas eesti rahvusriigi loomist tähistavat dokumenti kavatsetakse ette lugeda ka hausa keeles? Neil on oma iseseisvusdokument, mille alusel sai Nigeeria 1. oktoobrist 1960 iseseisvaks riigiks.

Eesti iseseisvusmanifest on ühe rahvusriigi loomise dokument, mis andis kindlustunde ka teistele tollal siin elanud rahvastele, mitte aga tänane massimigratsiooni tagajärgede kinnistamise alus. Selle laiendamine kõigile hiljem tulnud ja täna siin elavatele rahvastele on ilmselge katse lammutada Eesti rahvusriiki.

Hilisemad migrandid peaks teadma iseseisvusmanifesti ajalugu ja sisu, aga see pole mõeldud neile signaaliks, et tulge aga kõik eestlaste maale. Seega tuleks seda dokumenti 24. veebruaril ette lugeda ainult eesti keeles, nagu algselt juhtus. Prantsuse või valgevene keeles ette lugemine ei ole kuidagi põhjendatud.

Oleks asi siis viisakuses, aga tänast globalismi ja multikultuursuse pealetungi tunnetades on sellel vaid üks eesmärk – väärata kõik need põhimõtted ja labastada alusdokumendid, mille alusel Eesti rahvusriik loodi. Nii nagu president Kaljulaidi algatusel on Põhiseadusest alles vaid võrdsusprintsiip, mitte aga sõnad preambulis “…mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade…”