01.03.2019
Migrantide ja vasakäärmuslaste märatsemine Ateenas tänavu veebruaris – just seda peamegi vältima!
Käimasolevate valimiste põhiküsimus on mõnevõrra nihkumas jõukuspõhisuselt väärtuspõhisusele, kuid mitte veel piisavalt – ikka on edukamad need, kes lubavad 100 eurot peo peale.
Postimees vahendab oma loos “Jaak Jõerüüt: kuldid rukkis – kaks sõna 2019. aasta valimiskampaania kohta” selle mehe sõnu: Mitte keegi ei räägi mitte kunagi mitte üheski riigis valimiste all globaalsest tabuteemast, sellest, et lakkamatu majanduskasv, see kõigi riikide ja rahvaste praegune absoluutne iidol ja kõigi materiaalsete ning isegi mittemateriaalsete eluavalduste absoluutne mõõdupuu, on tegelikult absurd. Iga mõtlev inimene teab, et igavene majanduskasv on mitmel põhjusel sama võimalik kui perpetuum mobile.”
Aga tegelikult ju nii ongi – majanduslubadused võivad olla kuitahes ilusad, aga kui ligi hiilib taas 2008. aasta majanduskriisi moodi koletis, on küsimus vaid selles, kuidas me oleme selleks ette valmistunud. Mitte et majandus vähetähtis oleks, aga ka see toetub väärtustele – näiteks kas riik hülgab kriisi aegu rahva, nagu Reformierakonna valitsus, või aitab inimesi igal võimalusel.
Üldised väärtused ongi tähtsaimad, sest neil põhineb ka majandus ja kõik muu. Vähe mõeldakse sellele, milline on Eesti 15-20 aasta pärast. Praegu on see oht, et kartellierakondi valides ja nende võimule pääsedes tehakse Eestis pöördumatud muutused halvemuse suunas, ja ennekõike eestlaste kui rahvuse jaoks.
Sotsid, Keskerakond, Reformierakond, Eesti 200 ja Isamaa suruksid mistahes koostöövormis tõenäoliselt läbi kooseluseaduse rakendusaktid ja rändepakti heakskiidu kinnistamise. Vasakpoolsed (KE, sotsid, Eesti 200 viiksid ellu vihakõneseaduse, mis tähendab sisuliselt mistahes teisitimõtlemise mahasurumise ja kriitika eest karistamise.
Seesama vasakpoolsete seltskond jätkab kindlasti venelastamist. Meenutagem, et 2018. aasta jooksul toodi endisest NLiidust sisse 22 000 võõrtöölist ehk odavtööjõudu. Arvestades, et ka hallipassirahvas tahetakse lausa kingitusena kodanikeks teha, siis saavad ka ajutistest töölistest üsna ruttu alalised elanikud. Jüri Ratase valitsus loob rahvusriigi asemele kodanikupõhist riiki, kus”eestlane” tähendab ka neegrit, araablast ja venelast.
Järgmised neli aastat keskerakondlikku valitsust seaks vene keele Eestis esikohale nii tänaval kui haridussüsteemis. Eriti Keskerakonna, Eesti 200 ja sotside valimine tähendab, et Eesti poliitilise ladviku kujundavad endale sobivaks venekeelse ja -meelse taustaga inimesed, nagu Yana Toom, Kristina Kallas, Mihhail Kõlvart, Marina Kaljurand, Jevgeni Ossinovski ja teised. Eestlased kaotavad riigis poliitilise võimu ja venemeelsed saavad võimaluse rahvusriigile vesi peale tõmmata.
2018. aastal kasvas India ja Nigeeria kogukond Eestis üle 500, nigeerlasi sai aastaga 435 asemel 600. Samas käib Nigeerias äge kodusõda, kus üheks pooleks on veriseimaks islamirühmituseks peetav Boko Haram. Lääne-Euroopas aga kogub kurja kuulsust eriti julm Nigeeria maffia – ja Ratase valitsuse ajal suurenes nigeerlaste arv aastaga 165 võrra! See tähendab, et Ratase valitsemise jätkudes hakkab eestlaste osatähtsus veelgi langema ja rahvastik vahetatakse sisuliselt välja.
Järgmise nelja aastaga suudaks lilla koalitsioon Eesti ühiskonna täis toppida “euroopalikke väärtusi” – riigi rahastusega saaks õitseda kõik need puuk-MTÜ-d, kes impordivad siia marufeminismi, homoagendat, sooneutraalsust, kohustuslikku armastust kõigi võõraste vastu ja nii edasi.
Eestlaste mõttemaailm on juba rahvuskeskuselt liiga impeeriumikeskseks muudetud – on ju ka Euroopa Liit sisuliselt impeeriumiks muutumas. Kui inimesed leiavad, et keegi kuskil kaugel peab meie eest otsustama ja me peame neile selle õiguse delegeerima, siis ongi see impeeriumimeelne mõtlemine! EL peab olema iseotsustavate peremeeste kokkusaamiskoht, mitte peremeeste juhiste andmine oma sulastele. Kartellierakondadega jätkuks sulase- ja orjamentaliteedi õitseng, kus suutäie eest ollakse kõigeks valmis!
Kartellierakondi lihtsalt ei tohi järgmiseks neljaks aastaks võimule jätta, sest selle ajaga suudavad nad seadusandlust nii sättida, et nende sigadused seaduslikuks muutuksid, ja praktikas muuta rahvusriik veelgi multikultuursemaks. Lahendus on vaid üks – valida EKRE, sest isegi kui rahvuskonservatiivid kohe märtsis valitsusse ei pääse, peab neil olema piisavalt suur esindatus, et kõik sigadused eos blokeerida!