Jüri Toomepuu: Napp kaotus USAs ning seega kaotus ka maailmale ja Eestile

Arvamus,
Biden on oma võidust kogu maailmale teatanud. Reklaamid Jaapanis.

Tagajärjed. USA valimised pole küll veel lõppenud, sest kohtud veel arutavad valimispettusi, mis võivad tagajärgi muuta, aga näib, et Joe Biden jääb võitjaks. Pettusi on juba tuvastatud, aga on ebatõenäoline, et need muudavad küllalt palju hääli, et president Trump võitjaks osutuks. Vast valitud president ja kongressi liikmed vannutatakse ametisse 20. jaanuaril, 202l.

Demokraadid jäid endiselt kontrollima saadikutekoda, aga nad on senini kaotanud kaheksa kohta ja kõik tulemused pole veel laekunud. Kui midagi enam ei muutu jääb demokraatide ja vabariiklaste vahekorraks 224-205.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Senatis, kus oli varem 53 kohta vabariiklastel ja 47 demokraatidel, on vabariiklased kaotanud ühe koha ja kaks hääletust on veel otsustamata.  Georgia osariigi seadus näeb ette, et kui kandidaat ei saa vähemalt 51 protsenti häältest, tuleb 5. jaanuaril uus hääletamine. Mõlemad vabariiklaste senati  kandidaadid said küll rohkem hääli kui nende vastased, aga võib arvata, et demokraadid panevad mängu sajad miljonid dollarid, et need kaks kohta võita, sest senat otsustab presidendi poolt välja pakutud valitsusliikmete ja kohtunike ametisse määramise. Kui mõlemal poolel on 50 senaatorit, on otsustav asepresidendi hääl, kes juhatab senatit.

Demokraatide ressursid

USA valimiskampaaniaks kulutati umbes 15 miljardit dollarit, umbes kaks korda rohkem kui kogu Eesti riigi  eelarve. Demokraadid kulutasid umbes kaks korda rohkem kui vabariiklased. Raha on valimistel tähtis, aga alati mitte otsustav. Aasta 2016 valimistel kulutas Hillary Clinton samuti peaaegu kaks korda rohkem raha, aga võitjaks osutus Trump. Võib siiski arvata, et kui demokraatidel oleks vähem raha olnud, oleksid tulemused erinevad, sest nende võit oli napp.

Veelgi tähtsam ressurss demokraatidele oli vasempoolne peavoolumeedia, mis tegutses häbenematult Bideni propaganda agentuurina. Uuringud tuvastasid, et peavoolu meedia poolt avaldatud „uudised“ olid rohkem kui 90 protsenti Trumpi vaenulikud ja Bidenit toetavad.

Informatsiooni ja interneti hiiglased Twitter, Facebook ja Google pakkusid samuti  ühekülgset toetust Bidenile. Nad isegi otseselt tsenseerisid Bidenile ja demokraatidele kahjulikke uudiseid ning pasundasid Trumpi halvustavaid teateid. See oli ressurss, mis oli Bidenile ja demokraatidele väärt sadu miljoneid dollareid.

Kallutatud küsitlused

Pea kõik USA valimiseelsed küsitlused ennustasid, et demokraatide presidendikandidaat Joe Biden võidab valimised ülekaalukalt. Pea kõik küsitlused eksisid. Näib, et peamine põhjus, miks küsijad ei saanud küsitletutelt õigeid vastuseid, oli vasakäärmuslaste ja nendega samas taktis marssiva USA peavoolumeedia järjekindel, alalõpmatu president Trumpi pooldajate tümitamine. See algas juba enne 2016. aasta valimisi ja kestis kogu Trumpi valitsuse ajal.

See algas alatu, kolm aasta kestnud ja valeks tunnistatud süüdistusega, et Trump olevat võitnud valimised Putini toetusega. Fakt on hoopis see, et see oli Hillary Clinton, kes ostis venelastelt Trumpi laimava toimiku, et sellega valimisi mõjutada. Tümitatud polnud nõus peavoolumeedia poolt tehtud küsitlustele vastama – sestap kallutatud tulemused. Pealegi küsitlesid paljud rohkem demokraate kui vabariiklasi. Võib arvata selleks, et nad saaks võltstagajärgedega mõjutada rahva arvamust ja valimiste tulemusi.

Kodukootud Trumpi tümitajad

Eestis on ka küllalt palju vasemliberaale ja globaliste kellele meeldib Trumpi tümitada. Need on enamikus samad peavoolumeedia ja ERR ajakirjanikud, kellele meeldib ka eesti rahvuslasi halvustada.

Nood avaldavad sageli asjatundmatut analüüsi ja kallutatud uudiseid, mõned lihtsalt põhjusel, et nendel pole arusaamist USAs toimuvast, mõned aga selleks, et sihilikult rahvast petta ja mõjutada.

Harri Tiido, kellel ilmselt puudub arusaamine niihästi USA kui ka Euroopa  ja maailma poliitikast ja valimistest, heietab ajuvaba järjejuttu pealkirja all „Ajuvaba liikumine USA valimiskampaania osana“ (ERR, 27.10.20) väidetavatest Trumpi toetavatest konspiratiivsetest rühmitustest.  Ise ta propageerib konspiratiivteooriat, et Trumpi jätkamine USA eesotsas peaks Putinile meeldima.

Tõde on hoopis midagi muud. Trump tugevdas drastiliselt Obama/Bideni ajal unarusse jäetud USA sõjajõude, sundis NATO liitlasi täitma oma kohustusi NATO rahastamiseks, asutas USA Kosmose väe (United States Space Force), ja piiras tõhusalt Vene luure ja Putini trollide tegevust.

Kaitseminister Jüri Gavrilov Luik pidas vajalikuks USA presidendiga mõrud suhted luua veel enne, kui too presidendiks sai. Ta avaldades avalikult arvamust, et Trump on rumal, sõge ja harimatu. Sobib meenutada ütlust „kes teisele ütleb, see ise on.“ Ta süüdistas Trumpi ka Kremli huvide kaitsmises, võib arvata eesmärgil hajutada kahtlusi ta enda suhtes. Luik on kogunud kurikuulsust Eesti ja NATO julgeolekut raskelt kahjustanud reeturi, Herman Simmi, määramisega Kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna ülemaks ja hiljuti sellega, et ta ei taha kaitsta Eesti randu, kuigi selleks on eelarves raha olemas.

Trumpi tümitajate hulgas on veel sellised „ajakirjanikud“ nagu Toomas Sildam,  kes, ta kaasvõitleja Kalle Klandorfi sõnutsi värvati KGB teenistusse agendinimega Kristjan, tegutsedes KGB viienda osakonna töötaja Gennadi Agrovi agendina. Ärma Toomasena tuntud endine sotsialistist president Toomas Ilves kuulub kindlalt nende kilda.

ERR, mis on endise kauaaegse ja teeneka kommunisti Rein Veidemanni juhtimisel muutunud liberaalseks propagandakanaliks, lubab haruharva sõna võtta rahvuslastel ja ausatel ning asjatundlikel USA poliitika tundjatel.

Vabadust ahistavad liberaalid

On huvitav kuidas sõna „liberaalne“ tähendus on aja jooksul muutunud. Kunagi tähendas see vabameelset, kes toetas sõna- ja muid vabadusi, mille eeliseks on sõnavabadus. Tänapäeval tähendab see pigem inimest kes peab vajalikuks piiramatult sallida kõiki inim- ja ühiskonna väärnähtusi ja piirata sõnavabadust, tembeldades igasugust õigustatud kriitikat „vihakõneks.“

Nn liberaalid ja globalistid on muutumas ideoloogiliseks epideemiaks, mis hävitab inim- ja ühiskonda, eriti eestlust. Selle vastu on tõhus vaktsiin olemas. See koosneb tõest ja selgest mõistusest. Süstimist üritab aga enamik peavoolumeediat takistada.

Mida võime oodata kahtlase minevikuga president Bidenilt?

On põhjust arvata, et Joe Biden on korruptiivne ja mis veelgi halvem, et kommunistliku Hiina valitsejad saavad teda mõjutada. Nad on kinkinud Bidenite perekonnale palju miljoneid dollareid. Seda ja paljusid muid korruptiivseid ärisid on Bidenid salanud, aga mitte eriti edukalt.

Hando Runnel, oma 1988. aastal avaldatud raamatus „Mõõk ja peegel“ avaldas arvamust: „Tõde on lihtne, valede võrk on võrratult peenem.“ Võibolla küll peenem, aga valel olevat ka lühikesed jalad. Bidenid on pununud peenekoelist valede võrku, milles president Biden peab varem või hiljem siplema. On ka võimalik, et ta peab kohtus oma korruptiivsete äride eest vastutama.

Kui Biden oli Obama asepresidendina USA Ukraina poliitika juht, maksis kurikuulus Ukraina Burisma gaasifirma ta narkomaanist pojale Hunter Bidenile „konsultatsiooniteenuste“ eest umbes miljonidollarilise aastapalga, kuigi mingeid teadmisi, oskusi ega kogemusi Hunteril energia vallas ei ole. Kui Ukraina prokurör hakkas firmat uurima, käskis Biden tolle vallandada, ähvardades vastasel juhul peatada USA miljardidollarilise abipaketi. Prokurör vallandati ja uurimine peatati.

Kümmekond päeva enne valimisi avaldas ajaleht New York Post andmeid Hunter Bideni arvuti kõvakettast, mis selgelt seob Joe Bideni ja ta poja ning venna kuritegeliku korruptsiooniga mitte ainult Ukrainas, vaid ka Hiinas ja teistes riikides. Hunter oli viinud kõvaketta töökotta, arvatavasti narkoosi uimas, sest ta unustas selle ära tuua, mille tagajärjel sai töökoja omanik ketta omanikuks. Sellel leiduvad e-kirjad andsid talle põhjuse teha kettast koopia ja anda see  Föderaalse Uurimisagentuurile (FBI).

Kui ta FBIst midagi ei kuulnud andis ta koopia endisele New Yorki vabariiklasest linnapeale Rudy Giulianile, kes andis selle omakorda New York Post ajalehele. Ajaleht avaldas seal leiduvad e-kirjad. mis tõestasid Bidenite korruptsiooni, ja kinnitasid, et Joe Biden oli teadlik oma poja „äridest“ niihästi Ukrainas, Hiinas kui ka teistes riikides, kuigi ta oli seda korduvalt salanud.

Nädal enne valimisi andis endine Bidenite äripartner Tony Bogulinski tunnipikkuse intervjuu Fox TV saatejuhile Tucker Carlsonile, kus ta kinnitas ja dokumenteeris, et juba siis, kui Biden oli Obama asepresident, osales ta paljudes riikides oma perekonna rahastamise skeemidega.

Moskva linnapea naiselt sai Hunter Biden kolm ja pool miljonit  dollarit, aga kommunistlikust Hiinast laekus Bidenitele palju rohkem. Bogulinski kinnitas, et Bidenitel mingeid oskuseid ega teadmiseid ei olnud, nende äri seisnes ainuüksi Joe Bideni mõjuvõimu müümisest. Kõik varasemad USA siseriiklikud Joe Bideni poja ja venna äriettevõtted on nurjunud.

Võib arvata, et kui see teave oleks avalikustatud paar kuud enne valimisi, oleks Trump võitnud. Kui see hiljaaegu teatavaks sai, tsenseerisid Twitter, Facebook ja vasempoolne peavoolumeedia sellest kõik teated. Mõned koguni tembeldasid need jälle Vene desinformatsiooniks, nagu nad valetasid kolme aasta jooksul, et Trump võitis 2016 aasta valimised venelaste abiga, kuigi see oli Hillary Clinton, kes oli ostnud Venemaalt Trumpi laimava võltstoimiku.

Aus ajakirjandus ja täpsemad ennustused

USAs on tänapäeval pea ainuke aus uudiste portaal Fox News. Tolle ajakirjanikud avaldasid arvamust, et tulevad tasavägised ja pingelised valimised, ja paljastasid ka Bideni perekonna korruptiivsed tehingud, millest kõik muu peavoolumeedia vaikis.

Zogby Analytics oli üks küsitluste ettevõte, mis leidis, et president Trumpi populaarsus oli tõusuteel ja enam-vähem tasakaalus nn kaalukeele osariikides.  Veelgi tähtsamad olid andmed, et paljud mustanahalised, latiinod ja aasia päritoluga valijad, kes varem ülekaalukalt toetasid Obamat ja Clintonit, on hakanud Trumpi toetama, sest Trumpi valitsuse ajal oli nende majanduslik olukord tõusuteel.

Fakt, et president Trumpi esinemisi tulid vaatama/kuulama kümned tuhanded juubeldavad inimesed, aga Bidenit ainult tosinad või sajad, kes ei tulnud isegi oma autodest välja, oleks pidanud aitama elukutselisi ennustajaid olukorrast paremini aru saada.

Trumpi, vabariiklaste ja demokraatide perspektiivid

Esialgu on vabariiklastel vaja võita kahe Georgia osariigi  senaatori valimised. Võib arvata, et president Trump aitab kandidaatidel valimiskampaaniat teha. Kui kandidaadid osutuvad valituks, pole Bidenil võimalik USAd sotsialismi poole kallutada, ega USA valitsemissüsteemi drastiliselt muuta. Sel juhul poleks välistatud, et Trump kandideerib uuesti aastal 2024. Varem tegi seda president Grover Cleveland, kes kaotas tagasivalimise, aga kandideeris uuesti ja osutus valituks neli aastat hiljem, aastal 1892.

Kui vabariiklastel ei õnnestu Georgia osariigi senati kohti võita, võib arvata, et Biden saab määrata vasempoolsed ministrid, muuta traditsioonilise ülemkohtu 9 liikmelise koosseisu, lisades sinna küllalt vasempoolseid kohtunikke, et hävitada kohtu erapooletus. Oleks ka võimalik muuta pealinna ümbritsev Columbia rajoon ja Puerto Rico osariikideks, mis lisaks demokraatidele neli senaatorit. Sel juhul muutuks USA tulevikus ühe partei riigiks. Columbia rajoonis elavad peamiselt USA riigiametnikud. Seal asubki enamasti USA süvariik. Tõendiks on fakt, et Columbia rajoon pooldas valimistel  Bidenit 93 protsendilise häälteenamusega.

Tagajärjed maailmale ja Eestile

Kuna USA on senini olnud maailma kõige võimsam riik, niihästi majanduslikult, diplomaatiliselt kui ka sõjajõu poolest, otsustavad USA valimise tulemused suurelt osalt ka maailma ja Eesti tuleviku. Kui Biden kärbib jälle drastiliselt riigikaitse eelarvet nagu  tehti kaheksa Obama aasta jooksul, teeks see suurt rõõmu USA rivaalidele ja vaenlastele, kelle hulka kuuluvad kommunistlik Hiina ja Põhja Korea,  Putini Venemaa, äärmuslikult islamlik Iraan ja sotsialistlik, autokraatlik Venetsueela.

Tõenäoliselt suudaks Hiina eluaegseks diktaatoriks pühitsetu Xi Jinping saavutada Bideni valitsemise ajal oma eesmärgi muuta Hiina USA asemel maailma mõjuvõimsamaks riigiks.

On põhjust karta, et Eestile ja eestlastele võiks meie kõige tähtsama NATO liitlase allakäik osutuda katastroofiliseks.

Jüri Toomepuu, poliitikavaatleja USA-st

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused