15.05.2021
Laevad lähevad ning viivad eesti poegi ja tütreid võõrsile. Pilt on illustratiivne.
Sisse- ja väljaränne – Statistikaameti äsja avaldatud andmete järgi asus eelmisel aastal Eestisse elama 16 209 ja lahkus 12 427 inimest. Nii sisse- kui ka väljarändajate hulgas oli kõige rohkem Eesti kodanikke, kuid esimest korda pärast 2016. aastat oli eestlaste rändesaldo negatiivne: riigist lahkus 6920, aga tagasi tuli 5900 Eesti kodanikku.
Seega tõusis rahva arv muulaste sisserände arvel. Enamik nendest naasis üle idapiiri. Pole ka kindel, et kõik tagasitulnud Eesti kodanikud olid eestlased.
Ekslik andmebaas
Rahvastikuregistri andmetel on viimase paarikümne aasta vältel mitte-eestlaste protsent Eestis umbes kolmandik. Neid andmeid ei saa tõsiselt võtta, sest iga Eesti elanik võib endale registris määratleda mistahes rahvuse ning statistikaamet on juba ammu rahvuse ja kodakondsuse lootusetult segamini ajanud. Tõsiselt võetavate rahvastikuteadlaste, nagu Tiit Tammaru, uuringud on tõestanud, et eestlaste arvu suurus ja stabiilsus tuleb peamiselt sellest, et paljud venelased on hakanud ennast mitmesugustel põhjustel eestlastena kirja panema.
Tõeline olukord
Lihtne sisse- ja väljarände arvestus annab õigemad andmed. Rahvastikuregistris on registreeritud umbes 1 300 000 elanikku. Okupatsiooniaegsete rahvastikuandmete alusel asustati Eestisse umbes pool miljonit vene okupanti. Sellele lisandus Lennart Mere lepetega Eestisse põlistatud umbes 20 000 punaarmeelast ja NL julgeoleku töötajat, koos perekondadega umbes 100 000 venelast.
Kõige tõenäolisemate andmete järgi on Eesti elanikkonnas umbes 46 protsenti (600 000 : 1 300 000) venelasi ja nende arv on tõusuteel. Statistikaamet ka möönab, et pole teada kui palju on kogu registreeritud elanikkonnast kas ajutiseks või alaliseks välja rännanud.
Eesti järjest kiirenev venestamine tuleb peatada enne kui eestlaste kriitiline olukord muutub eestlastele katastroofiliseks olukorraks!
Jüri Toomepuu
