Kai Rimmel: pärisorjuse kaotamise vastased ajasid 200 aasta eest sama juttu mida täna sotsid ja oravad

Arvamus,
- Updated
Kai Rimmel
©erakogu
Kai Rimmel

Pensionireformi on võrreldud pärisorjuse kaotamisega ligi kakssada aastat tagasi. Tõepoolest, me võime kõrvutada teise pensionisamba vabatahtlikuks muutumist paarisaja aasta taguse otsusega vabastada talupojad sunnismaisusest.

Võrdlus pärisorjuse kaotamisega peab aga veelgi enam paika, kui vaatame, kui maruliselt oli aadelkond vastu pärisorjuse kaotamisele ja kui maruliselt püüab opositsioon tõkestada praegust pensionireformi. Muutuste vastaste peamised jutupunktid on ehmatavalt sarnased.

Nimelt leiavad sotsid ja reformierakondlased, et teine sammas ei peaks olema vabatahtlik, kuna enamik inimesi ei olevat piisavalt arukad otsustama oma rahaasjade ja tuleviku üle.

Vabandage, aga samasuguse jutuga püüdsid mõisnikud 200 aastat tagasi saavutada pärisorjuse jätkumist.

Talupoega peeti võrdseks lapsega, kes on täielikult sõltuv oma vanematest. Nagu laps, kes iseseisvalt ei suuda hakkama saada, nõnda ei suutvat ilma piisava kasvatuseta ka tahumatu pärisori vabana elades toime tulla. Teisisõnu, talupoega võeti kui metslast, kellel puudub ratsionaalne mõtlemine ja kes ei tea, mis talle hea ja kasulik on.

On paradoksaalne, et praegune konservatiivne valitsus annab inimestele vabaduse ise otsustada ning liberaalid – see tähendab sotsid ja reformierakondlased – on vabaduse andmise vastu.

Tekib küsimus, miks on Eesti liberaalid hakanud ihalema riiki, mis kohtleb oma kodanikke rumalate metslastena? Kas seepärast, et viia ellu oma suurrahastajate, sealhulgas pankurite poliitilist tellimust? Pole saladus, et just pangad on kõige rohkem huvitatud sellest, et rahva pensioniraha jätkuvalt nende kaukasse voolaks.

Valdav osa Eesti inimestest on vaieldamatult suurema finantsvabaduse poolt. Sügisel AS Turu-uuringute korraldatud küsitlusest nähtub, et teise samba vabatahtlikuks muutmist toetab 68% inimestest.

Enamik mõistab, et tegelikkuses ei toimu mingit pensionisamba lammutamist, vaid reform toob kaasa senisest suurema valikuvabaduse pensioniotsuste tegemisel. Soovijad saavad jätkata teise pensionisambasse kogumist nii, nagu nad on seda seni teinud. Samas on võimalik lõpetada maksete tegemine, kuid jätta kogutud raha pensionifondi alles. Kolmas võimalus on lõpetada maksete tegemine ja kogutud raha välja võtta.

Praegune koalitsioon usub, et rahvas on piisavalt arukas, et osata pensionireformiga saabuvat finantsvabadust hinnata ja kasutada.

Kai Rimmel
Riigikogu liige (EKRE)
majanduskomisjoni liige

Kommentaarid

One commentOn Kai Rimmel: pärisorjuse kaotamise vastased ajasid 200 aasta eest sama juttu mida täna sotsid ja oravad

  • Avatar
    Enriko Erkmann

    Pärisorjusest vabanemisega on kohustusliku ll pensionisamba kaotamist ehk liig võrrelda. Selleks tuleks kaotada kõik riiklikud maksud ja jätta alles vaid kümnis preesterkonnale. Alles siis oleks kõik inimesed vabad oma sissetulekute üle ise otsustama. Aga tegelikult me tõenäoliselt nii suurt vabadust ka ei taha ning maksaksime nii või teisiti edasi makse, millest toetatakse kooliharidust, haiglaid, pensioniealisi ja teedeehitiust.

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused