Kaitsepookimine koroona vastu käib nõukogude aja plaanimajanduse reeglite järgi 

Arvamus,
- Updated
©Scanpix
Vaktsineerimine varjab endas hämaraid saladusi. Pilt on illustratiivne.

Kolumnist Karl Olaf Rääk kirjutab vaktsineerimise tegelikust taustast, mis sisaldab olulisi tõe varjamisi.

“Inimesi tuleb leidlike nippidega vaktsineerima meelitada, muidu jääb eesmärk täitmata – Marek Seer [1].

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Oleme jõudnud seisu, kus inimesi tuleb veenda, keelitada, meelitada, hirmutada, petta, ära osta ja survestada et nad vaktsiinisüsti vastu võtaks. Miks peab taoliste võtetega peale suruma midagi üdini head ja vajalikku?

Vaktsiinipoliitika toetub kahele põhiväitele:

1. Covid-19 on enneolematult ohtlik ja surmav haigus.
2. Vaktsiinid on ainus vahend, mis inimesi surma eest kaitseb.

Kui neid postulaate lähemalt uurima hakata, ilmneb, et kumbki ei vasta päriselt tõele.

Koroonaviiruse suhteliselt kõrged letaalsuse numbrid on pärit pandeemia algusest. Aasta jooksul kogunenud täpsemad andmed ütlevad, et koroonaviirusse nakatunute keskmine suremus on 0,15% ehk samas suurusjärgus gripiviirustega [2]. Seda on poolkogemata kinnitanud ka WHO [3].

Samas on just koroonaviiruse väidetav surmaoht põhiargument, millele toetudes anti kiirkorras välja töötatud vaktsiinidele tingimuslik kasutusluba. Tingimuslik kasutusluba tähendab seda, et massiliste surmade ärahoidmiseks lubatakse kasutusse puudulikult testitud vaktsiinid. Lähtutakse eeldusest, et võimalik väiksem kahju hoiab ära suurema.

Tingimusliku kasutusloa puhul tuleb:

* Järgida tuleb ettevaatuse põhimõtet. Testperioodi ajal selguv kahju ei tohi ületada võimalikku kasu.

* Eksperimendis osalevaid inimesi tuleb arusaadaval viisil teavitada, et neile manustatakse katsetamisjärgus vaktsiini, millel võivad ilmneda negatiivsed kõrvaltoimed ja inimene peab selleks oma teadliku nõusoleku andma.

* Enne vaktsineerimist tuleb uurida vaktsineeritava terviseandmeid ja tuvastada võimalikud vastunäidustustused.

* Vaktsineerimisele järgnevaid  kõrvalmõjusid tuleb hoolega jälgida ning need nõuetekohaselt vormistada. Tõsiste negatiivsete mõjude ilmnemisel peab olema valmis eksperimendi peatamiseks.

Paraku näeme, et kampaania korras üritatakse lausvaktsineerida nii palju inimesi kui võimalik. Inimese vaktsineerimise riskidest teavitamine jääb kas üldse ära või seda tehakse formaalselt. Harva uuritakse, kas inimesel on vastunäidustusi. Vaktsineeritakse põhimõttel – teeme süsti ära ja pärast vaatame.

Muidugi on südamega perearste, kes oma patsientide seisukorda arvestavad, kuid massvaktsineerimise puhul jõutakse vaevalt iga inimese haigusloosse süveneda.

Vaktsiini kõrvalmõjude hindamine on korraldatud äraspidisel viisil. Probleemide kiire ning tähelepaneliku uurimise ja fikseerimise asemel üritatakse neid pisendada ja eirata. Kui inimene veidi peale vaktsineerimist sureb, siis on vaktsineerimine viimane asi, millega surma siduda soovitakse. Protsess on subjektiivne. Tõsiste kõrvalmõjude arvesse võtmine võib sel kombel pikalt venida. Kogu asjaajamise jooksul vaktsineeritakse aga inimesi edasi.

Vaktsineerimise plaan baseerub arvamusel, et Covid-19 vaktsiin hoiab ära nakatumise leviku, tekitab grupiimmuunsuse.

Paraku on ka see eeldus ekslik. Praeguseks kättesaadavad andmed näitavad, et vaktsiin ei kaitse ei nakatumise, haigestumise ega nakkuse edasi kandmise eest. Väidetavalt vähendab vaktsiin raske haigestumise tõenäosust. Samas korrektseid uuringuid selles vallas tehtud ei ole, hinnangud on arvamuspõhised. Kui mõistlik on süstida õhinapõhist vaktsiini noorele, tervele inimesele, kes suure tõenäosusega ei haigestugi raskelt? Üheksa inimese puhul kümnest võib kunstlik kaitse olla hullem kui haigus ise.

Eksperimentaalvaktsiini manustamisega kaasnevad terviseriskid. Kuigi ametlikus kommunikatsioonis rõhutatakse, et kõrvaltoimete risk on olematu, näitavad numbrid teistsugust pilti.

* Igal aastal saab üle 165 miljoni ameeriklase gripivaktsiini süsti. Surmajuhtumite arv aastate kaupa: 2017 – 85, 2018 – 119, 2019 – 203.

* Ajavahemikus detsember 2020 kuni 23. aprill 2021, kui umbes 100 miljonit ameeriklast olid Covid-19 süsti saanud, oli registreeritud vaktsiinisurmade arv 3544, ehk umbes 30 juhtumit päevas.

* Ainult nelja kuuga suri vaktsiini kõrvalmõjude tõttu rohkem inimesi kui 15 ja poole aasta jooksul kokku (1997 – 2013).

* 23. aprilliks 2021 oli VAERS süsteem [5] registreerinud 12 618 tõsise kõrvalnähu raportit. Kõiki raporteid kokku oli laekunud 118 902.

* Euroopa EudraVigilance [6] süsteemis oli 17. aprilliks 2021 registreeritud 330 218 vaktsiinikahjustuse raportit, sealhulgas 7 766 surmajuhtumit. [6]

Siit võime teha järelduse, et Covid-19 vaktsiinide kõrvalmõjud võivad olla märksa tõsisemad kui tavaliste gripivaktsiinide puhul. Testimine alles käib, andmed täienevad.

Tekkinud on kummastav olukord, kus inimestele avaldatakse tööandjate, arstide, riigivõimu, massimeedia ning  ühiskonna poolt märkimisväärset survet, et nad end vaktsineerida laseks. Kogu risk ja vastutus võimalike kahjude eest lasub aga vaktsineeritud inimesel. Inimene on nagu alasi ja haamri vahel. Keegi teine ei vastuta millegi eest.

Ravimifirmad ning distribuutorid on vaktsiinidega seoses igasugusest vastutusest vabastatud. Eestis on asi isegi halvem kui mujal. Kui arenenud riikides on loodud riiklikud fondid vaktsiinikahjustuste korvamiseks, siis meil selline süsteem puudub.

Vaktsiinid ei ole ainus kaitse viirushaiguse vastu, nagu meile sisendatakse. Kõige tõhusam kaitse on terve ja tugev immuunsüsteem. Seda tõestab nakatunute ja haigestunute väike osakaal rahvastikus. On naiivne arvata, et nähtudeta või koroonanegatiivsed inimesed ei ole viirusega kokku puutunud. Enamus on, kuid organism on viiruse rünnakuga hakkama saanud.

Olemas on tõestatult efektiivsed ravimid, mis hoiavad ära raske haigestumise ning vähendavad kasutamisel koormust haiglatele [7]. Selliste ravimite kasutamist ei propageerita, vaid tehakse aktiivset vastutööd. Kui vaktsiinide puhul ei häiri puudulikud uuringud kedagi, siis pikalt kasutuses olnud ning uuritud ravimite puhul rõhutatakse, et neid ei tohiks kasutada, kuna pole piisavalt põhjalikke uuringuid tehtud ja nende kasutamine võib terviseriske kaasa tuua.

Mis põhjusel tõrjutakse küllalt efektiivseid ja samas odavaid ravimeid? Vastus peitub sõnas “odavaid”. Vaktsiinimüük on tänapäeva kullapalavik. Vaktsiinimiljardäre tekib nagu seeni peale vihma [8]. Tohutust rahavoost, mis vaktsiinimüügist tekib, suunatakse parajalt suur osa müügikanali “õlitamiseks”. Oma osa saavad poliitikud, ajakirjandus, tervishoiusektor. Kus räägib raha, seal vaikivad au, mõistus ja südametunnistus. Seda arvestades on võimalik mõista, miks kommunikatsioon ja otsused on sellised nagu on või miks mõnele küsimusele ei saa ka traktoriga sikutades vastuseid.

Kuna praeguse riigivõimu poolt abi ega kaitset oodata pole, siis peab iga inimene ise hindama, milliseid riske ta oma ellu võtab. Loomulikult on inimeste gruppe, kellel võib Covidi vaktsiinist kasu olla, näiteks eakad inimesed või need, kelle loomulik immuunsüsteem ei paku piisavat kaitset. Aga kogu elanikkonna, eriti laste ja noorte, kampaania korras vaktsineerimine ei ole arukas ega eetiline, isegi kui keegi sellest püstirikkaks ja korraks õnnelikuks saab.”

Karl Olaf Rääk

Kasutatud materjalid:

1. VIDEO | Marek Seer: inimesi tuleb leidlike nippidega vaktsineerima meelitada, muidu jääb eesmärk täitmata
https://tv.delfi.ee/artikkel/93550581/video-marek-seer-inimesi-tuleb-leidlike-nippidega-vaktsineerima-meelitada-muidu-jaab-eesmark-taitmata

2. Ioannidis, J. P. (2021). Reconciling estimates of global spread and infection fatality rates of COVID-19: An overview of systematic evaluations. European journal of clinical investigation, 51(5), e13554.

3. WHO Executive Board: Special session on the COVID-19 response. Session 1, ajamärk 1:01:33.
https://www.who.int/news-room/events/detail/2020/10/05/default-calendar/executive-board-special-session-on-the-covid19-response

4. How Many Have Died From COVID Vaccines?
https://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2021/05/22/tucker-carlson-covid-vaccine-deaths.aspx

5. Vaccine Adverse Event Reporting System
https://vaers.hhs.gov/

6.  EudraVigilance
https://www.ema.europa.eu/en/human-regulatory/research-development/pharmacovigilance/eudravigilance

7. FLCCC Alliance Calls on National Health Authorities to Immediately Review Medical Evidence Showing the Efficacy of Ivermectin for the Prevention of COVID-19 and as an Early Outpatient Treatment
https://covid19criticalcare.com/wp-content/uploads/2020/12/FLCCC-Alliance-Call-for-Action-News-Release-Press-Conference-Follow-Up.pdf

8. Covid vaccine profits mint 9 new pharma billionaires
https://edition.cnn.com/2021/05/21/business/covid-vaccine-billionaires/index.html

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused