27.09.2021
Kaja Kallase valitsus käitub nagu Extinction Rebellioni kliimaäärmuslased, kes pilluvad ennast pikali, mõtlemata neile, kes tahavad tänavat kasutada.
Kui Euroopa Liidu rohepöörde projekti kritiseerib isegi niiöelda oma mees, siis on asi päris hapu – aga vaevalt võtab Kaja Kallase eurolojaalne valitsus kuulda kriitikuid isegi omast leerist.
ERR-i raadiouudiste juht Indrek Kiisler ütleb vägagi prohvetlikud sõnad, et Brüsselis kokku joonistatud kombel Euroopa rohepööret ei tule – on juba liiga palju seda tüüpi tühipabereid ja nende hilisemat prügikorvi kukkumist nähtud. Ta lisab, et asju saab parandada ka ilma tohutute programmide ja kõlavate loosungiteta.
Kiisler toob näitena nn Lissaboni strateegia, mille põhjal pidi aastaks 2010 Euroopa kõige konkurentsivõimelisem ja teadmistepõhisem maailmajagu olema, aga “kokkulepe on ammuilma unustatud ning Euroopa innovatsioon sörgib endiselt USA ja tõusvate Aasia riikide sabas”. Ajakirjaniku jutu järgi on tipp-poliitikutel lihtne lubadusi jagada, aga neid praktikas ellu viies lähevad asjad kohe metsa.
Kiisler nendib, et mitte ainult Eestis, vaid kogu läänemaailmas on see tegelikult tavaline, et püstitatavad eesmärgid on ühed (ja tavaliselt ülivõimsad), kuid pärast aastatepikkust tegutsemist on tulemused hoopis teistsugused, sest korrektiive teevad kõik, alates survegruppidest kuni reaalse eluni.
Ajakirjaniku sõnutsi on ka Euroopa Liidu rohepööre kliimaneutraalsuse suunas, mis lubab lastele ja lapselastele puhast planeeti, arusaadav ja lihtne, aga hapuks teeb selle asjaolu, et ellu viia tahetakse seda maailma ühes nurgakeses ning projekti koostajad usuvad, et “meie otsustame ja küllap nii ka läheb”. Samas pole neil lootustel isegi eeldusi, sest näiteks elektriautodele üleminek on praegusel hetkel töötavate lahendusteta tühi lubadus.
Nii nendibki Kiisler, et hiljutine elektrihinna järsk tõus mõjus Euroopa ministritele nii, et enam ei taheta heitmekaubanduse laiendamisest midagi kuulda, pigem nõuavad liikmesriigid, et Euroopa Komisjon tõmbaks süsihappegaasi heitmete kvoodihinnale pidurit. Ta lisab, et see kajastub ka valimistulemustes, sest valitakse neid, kes komisjoni algatusele resoluutsemalt selja pööravad. Siinkohal tasub ära märkida, et EKRE pole seljakeeraja, vaid on algusest peale rohepöörde vastu olnud ja eestimaist põlevkivil baseeruvat energeetikat kaitsnud.
Ajakirjanik toob välja ka selle, et muu maailm ei lähe sellise kliimapoliitikaga kaasa, EL keedab seega suppi katla ühes servas ning hävitab eraldiseisva algatusega vaid oma konkurentsivõimet. Eraldi tasub ära märkida Kiisleri täiesti asjalikku tähelepanekut, et Eesti on varasemate aegadega niigi märgatavalt keskkonnasõbralikumaks muutunud – näiteks pole meil ammugi enam mustalt suitsevaid vabrikukorstnaid.
Ja muidugi üks eriti hea on tähelepanek: “Eestis teebki asjade otsustamise võrreldes paljude teiste riikidega lihtsamaks meie protestantliku taustaga ühiskond, milles mõjuvad ülepaisutatud loosungid paratamatult õõnsalt. Prantsuse vaimust läbiimmutatud Brüssel jääb meile alatiseks võõraks.”
Refereeritud ERR-ist