25.07.2022
Valitsuse tegevus paneb Eesti tööstust kiratsema
Kui puhkuste ajal ja päikselises juulis maksab elekter ligi 300 €/MWh, siis on selgelt energeetikas ulatuslik süsteemne probleem, mida vaid lühimeetmetega ei lapi, kirjutab Fermi Energia kaasasutaja, juhatuse esimees Kalev Kallemets Äripäevas.
Enne koalitsioonileppe hindamist tuleks aru saada, mis täpselt on Eesti ja laiemalt Euroopa energiakriisi põhjused täna ja sel kümnendil, leiab ta, lisades, et esiteks kujundab tarbijatele valusalt kõrget elektri hinda enamikul tundidel aastas maagaas või Eestis põlevkivi kalli CO2 hinnaga. Viimane on Euroopa Liidus rakendatud, et saavutada kasvuhoonegaaside heitme vähendamist lähema 28 aastaga sisuliselt nullini. Seega CO2 hind tõuseb tulevikus veelgi, et tõrjuda kõige suurema süsnikheitmega kütused turult kõige varem.
Teiseks, samal ajal on Venemaa juba 2021. aasta suvest asunud oma gaasitarnete ja turuhinnaga manipuleerima. Ukraina agressiooni arvestades on EL otsustanud lähiaastail lõpetada Vene gaasi impordi ning Soome ja Balti riigid on teinud seda juba tänavu.
Kolmandaks on lihtsalt elektri tootmisvõimsusi puudu, osalt ka pikalt Venemaalt toimunud elektri impordi tõttu Baltikumi ja Soome, mis on turgu moonutanud.
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut (SDE) on öelnud, et valitsuses kokku lepitud lahendused peaksid olema ajutised. Kuid Kallemetsa sõnul on raske näha neid tingimusi, mis fundamentaalselt turuolukorda muudavad.
Kallemets: „Kindlasti tuleb rajada kõiki elektri tootmisvõimsusi nii kiiresti kui võimalik. Samas, kuigi tuulikuid ja Hiinas söeenergiaga toodetud päiksepaneele on kõige kiirem rajada, on eksitav mulje, et taastuvenergia on odav ja kriisile lahendus.“
Ta kirjutab, et kaugem lahendus on tuumaenergia ja avalikkus on seda mõtet üha enam toetamas. Näiteks varem tuumaenergiat sulgeda soovinud Belgia on juba otsustanud tuumaenergia lõpetamise edasilükkamise kümne aasta võrra ning sarnast sammu kaalub lõpuks ka Saksamaa. Lisaks Prantsusmaale kaaluvad uute tuumajaamade rajamist Rootsi, Holland, Tšehhi, Poola, Sloveenia, Slovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Soome, Ungari ja ka Eesti.
Lühiajalise koalitsiooni lepe ei puuduta põlevkivist elektri tootmist, kuigi Kallemetsa sõnul on see veel aastaid energialiik, mis peaks tagama Eesti varustuskindluse.
„Peame palvetama, et kõik katlad töötaks, sest need on põhiosas pärit veel Brežnevi ajast,“ kirjutab ta.