15.01.2022
Takso ootab peaministrit!
Kõik märgid näitavad, et Kaja Kallase koroonavigurite ja pöörase hinnatõusu valitsus võib juba algaval nädalal laguneda, sest sügavamale saamatuse ja demagoogia mülkasse pole isegi päikesetõusu imetlejatel võimalik langeda.
Peaminister paneb pada
Peaminister Kaja Kallas meenutab hulljulget teismelist, kes pahatahtlike semude õhutusel on roninud korrusmaja avatud aknale, et seal oma enesekindluse tõestuseks tobe šelfi teha, kuid kes korraga kõrgusehirmus on kaotanud viimase julguseraasu ning keda ähvardab pikk kukkumine.
Olukorras, kus elektri- ja gaasihinna enneolematu tõus on pannud galopeerima ka toidu- ja tarbekaupade ning teenuste hinnad, ootab rahvas peaministrilt sõnumit, kuidas riik kavatseb nigelast olukorrast välja tulla. Kallas aga ajab selle asemel pada, sest mis seal salata, tubli teise põlvkonna reformarineiu on juba ammu ületanud oma kompetentsuslae ja kobab pimeduses, kaotades lootuse, et kusagilt veel paistaks mõni valguskiir, sest mille muu kui meeltesegadusega, võib seletada meie peaministri viimaseid avaldusi.
Meenutame vaid mõningaid Kaja Kallase viimastel päevadel avalikkuse ette paisatud pärleid, mis iseloomustavad peaministri IQ langemist allapoole külmumispiiri. Enim vastukaja on neist saanud muidugi säutsatus oma pensionäripõlve pidavatest vanematest, kes ei vaja mingit elektritoetust ning kellest kogu riigi vanurkond võiks eeskuju võtta. Lapse suust võib ju lapsikusi oodata, kuid kas need peaksid kostma peaministri toolilt?
Ja kuidas üldse tõlkida eesti keelde eklektilise sõnastusega kähvatust: „Ega kõik pensionärid ei ole abivajajad. Minu vanemad on pensionärid, nemad ei ole abivajajad. Neile selle toetuse andmine tegelikult tähendaks seda, et seda toetust saab keegi teine vähem, kui seda teha automaatselt.”
Selle asemel, et kõnelda elektribörsi kitsaskohtadest ning võimalustest tekkinud hüperhindadega toimetulekuks, arvas Kallas: “Mina ei ole seda meelt, et peaks minema kohe seda hinda reguleerima nii nagu see enne turu avanemist oli.“ Samas tõi ta teaduspõhise asjalikkusega välja põhjuse, miks Soomes on elekter kordades odavam, kui Eestis.
Nimelt pidavat Soome-Eesti elektrikaabel olema triiki täis kallist elektrit ja odav ei mahu sinna enam ära. Aga lootust on, sest peaminister kinnitas, et: “Ka EstLink2, mis on rivist väljas, ka seda parandatakse, tänu millele on meil hind praegu kõrgem kui Soomes näiteks. Kui saame need ühendused toimima, siis saame sellest odavamast elektrist osa, mis Soomes on.“ Vot nii, tuhajuhanid, saite sooja õhku näkku!
Vastates küsimusele, miks Norras saab valitsus määrata elektri hinnalae, mis kriisi lõpetab, meil aga valitsus isegi ei kaalu seda, selgitas Kallas, et Norras on kõik elektritootjad riigi omanduses, meil aga mitte. Vaat niimoodi siis.
Vastuolud valitsuses
Kaja Kallas näeb surmavaenlast ka oma koalitsioonipartneris, sest neetud Keskerakond eesotsas Jüri Ratasega, tüütab teda mingite konkreetsete ettepanekutega kriisi leevendamiseks, Kallas ei taha aga lahendustest midagi kuulda, kuna abitu hirm on halvanud tema kriitikameele enda tegevuse suhtes ning paisanud haledasse kaitseseisundisse, kus iga vähegi nutikam plaan tundub rünnakuna tema väärt isiku suhtes. Ja nii kuulevadki lõpuks ärganud keskerakondlased peaministri suunalt vaid ähvardusi ja sajatusi.
Siiski pole mõtet Keskerakonnale kaasa tunda. Nad ise valisid selle tee ja ei peaks nüüd hädaldama, kui äbarvalitsuses olles reitingut kaotavad. Kui juba jutuks tuli, siis Keskerakond on juba õndsast Savisaare ajast kuulutanud, et erakonna eesmärgiks on tugeva keskklassi soodustamine. Nüüd mängitakse samas liivakastis Kaja Kallase valitsuses, mis teeb kõik, et viia enamus eesti rahvast allapoole toimetulekupiiri.
Kes seni karmat ei uskunud, siis Keskerakonna jabur hetkeseis tuletab valusalt meelde Jüri Ratase üleöö valitsusjuhi kohast loobumist, mis andiski Kaja Kallasele võimaluse peaministri mängimisega alustada. Keskerakonnal on võimalus enda renomeed veidigi päästa, kui koalitsioonist välja astutakse.
Ärevad ajad Reformierakonnas
Kaja Kallas ei saa viimasel ajal rahu ka oma erakonnakaaslastest. Aga mis sa rumalatelt meestelt ikka ootad. Michael jaurab mingist 200 eurost per perekond ja Ansip on üldse segi keeranud ning ei imetle Kaja Kallase suurepärast soolot Reformierakonna hävitamisel. Aga tundub, et erakonna mõtlevam osa on juba taibanud, et sellise mööbeldamisega jätkates pole 2023. aasta valimistel enam mingit lööki ja küllap käib tagatubades juba töö selle nimel, et Kaja Kallase painest vabaneda.
Reformierakondlased mäletavad, kui nigel oli istuda opositsioonis, kui ei saanud riigis raha liigutada ja teevad kõik, et Kaja Kallase enesekeskne trikitamine neid taas varumeeste pingile ei paiskaks.
Rahvas peab häält tegema
Praegust valitsusjanti vaadates, saab selgeks, et Eesti poliitika on anastanud nomenklatuur, elukutselised poliitmängurid, kellele ei lähe korda ei inimesed ega riik, mille pirukast magusamaid suutäisi haugates püütakse endale saada parem äraelamine. Kui poliitika valitsukabinetis enam vilja ei kanna, kandub see paratamatult tänavale ja tundub, et oleme ka muidu rahulikus ning tasakaalukas Eestis jõudmas sellesse faasi.
Igatahes võiksid kõik, kellele on südamelähedane meie riigi ja rahva käekäik, leida 22. jaanuaril kell 12.00 aega tulla Vabaduse väljakule meelt avaldama. Ole siis EKRE toetaja või mitte, kuid selle eest, et 30 aasta taguse laulva revolutsiooni viljad ei hääbuks vaesusesse ja võlaorjusesse, peaksime kõik ühiselt seisma.
Vsevolod Jürgenson, EKRE liige, Mustamäe
