05.02.2022
(:) kivisildnik
On juhtunud mõndagi: ERR Astrid Kanneli isikus tuvastas 200 äärmuslikku Kanada rekkajuhti, sõda jäi liiklusummikusse, keegi pidas kuskil lõbusasti kommunistlikke olümpiamänge, juudikogukond tõusis esimesel võimalusel tagajalgadele ning Maris Jesse tunnistas ausalt üles, et koroonapass oli mõeldud selleks, et survestada inimesi rohkem vaktsineerima.
Ometi jäid kõik maailma sündmused ja meie enda võimas massimeeleavaldus kahe surmakuulutuse varju, meie hulgast lahkus viiekümne aastane koomik ja neljakümne viie aastane kitarrist. Kuna meedia võimsuse ammendas koomiku kolimine parematele jahimaadele, siis ei peatu ka meie kitarristil pikemalt.
Mõistagi on iga inimese surm tragöödia, keegi ei vaidle sellele vastu. Ometi antakse välja Darwini auhinda – see on auhind eriti lollide surmade eest. Nuta või naera, aga Darwini preemia nominendid ja laureaadid lahutavad meie meelt otse oivaliselt. Toon mõned näited, aastal 1987 pälvis auhinna kogenud langevarjur, kes hüppas välja lennukist, et filmida teisi langevarjureid, olles ise unustanud langevarju selga panna.
Aastal 2003 auhind läks brasiillasele, kes kasutas kütusepaagi valgustamiseks välgumihklit, et veenduda, et seal pole midagi tuleohtlikku. 2007 tuli võitjaks mees, kes manustas endale päraku kaudu surmava annuse alkoholi. Eesti keeles on ilmunud kolm köidet Wendy Nortcutti kirjutatud meelelahutusväärtusega surmajuhtumeid käsitlevaid raamatuid pealkirjaga “Darwini auhinnad”, lugege ja lõbutsege.
Kahjuks ei õnnestunud mul küll kusagilt leida ravimireklaami, kus koomik pani õla alla. Võib-olla seda ei olnudki, mälu võib vimka sisse visata, ehk on tsensuur teinud oma töö, kes teab. Kampaania korraldaja ehk oskab aidata?
Küll aga levitati laialt koomiku naljajuttu, mida ta rääkis pärast seda, kui oli teinud ära teise suraka ja ootas huviga, millal talle kasvavad saba ja sarved ja lootis, et hakkab vastu võtma mobiililaineid või midagi sarnast. Järgneva kümne kuuga ei kasvanud talle ei saba ega sarvi, rahu tema põrmule. Kahju, et ta seda head süstinalja enam edasi ei saa teha.
Mina pole kuskil ustavusplakatil olnud, ei ole süstimisskeptikuid mõnitanud, kedagi oma eeskujuga süstima ei ole mahitanud ja ometi olen ma elus. Ent muhe humorist, kes oli ustav valitsevale režiimile, eeskujuks kõigile pimesi allujatele, elu mõtteks huumori sõltlastele ja hõlptulu allikaks mürgisegajatele, on meie hulgast lahkunud igaveseks.
Hunta ja tallalakkujatest teadlased ei oska liigsuremust põhjenda millegi muuga kui suvekuumuse ja rahvastiku vananemisega. Ega te ei pahanda, kui ma teaduslikest faktidest lähtudes selgitan koomiku surma palava suve ja rahvastiku vananemisega. On ikka vastik, vana ja pahatahtlik rahvas, ei lase teistel elada ja sureb ise ka ära mustusesse, rumalusse ja vaesusse.
Ma loodan väga, et ellujäänud klounid ei lase ennast segada ja kui lähitulevikus tekib vajadus mõnel järjekordsel globalistide-satanistide kampaania plakatil üles astuda, siis seda ka tehakse ja ei esitata liigseid küsimusi. Kui makstakse, siis on ju õige asi ja kui ka ei maksta, siis ikkagi vähemalt ei vallandata ja ka see on väga oluline lääne demokraatia ja inimõiguse tingimustes.
Nii palju liberaali minus ikka on, et kui keegi ikka veel tahab ennast süstida ja puustida ja inimkatseid meeleheitlikult jätkata, las ta siis teeb seda. Ma õnnistan neid. Tema keha, tema otsus, tema lapsed, tema otsus, tema alluvad ja töölised, tema otsus. Tema riik ja rahvas, tema otsus. Ei maksa lasta ennast segada Varro Vooglaiu poole üle läinud Tanel Kiigest ja Jüri Ratasest, mida nemad ka teavad.
Ja kui lõpuks ka Kaja Kallas ja teadusnõukoja sülepuudlid on süstla-jurast loobunud, peaks globalismile ja satanismile andunud surmasekt eesotsas ikooniliste plakati apostlitega ennast edasi süstima. Muidu me neist lahti ei saagi. Las varuvad endale mürki mustalt turult ja kui sealt ka enam ei saa, siis süstigu kas või fentanüüli, ka sellega on kindel minek.
Ole kas süstimise poolt või vastu, aga ära ole limukas, ära muuda oma vaateid iga paari kuu tagant. Kui süstimine annab 200-kordse kaitse ja buuster 25-kordse kaitse, nagu ma bussipeatuse plakatilt lugesin, siis on ju kõik hästi. Kutsuge kadunud klouni vaim välja taldrikut keerutades või kuidagi ja ta kinnitab teile ise, et mul on õigus. Ongi 200-kordne kaitse +25 jne.
Vahel tuleb ka oma ilmeksimatute ja õilsate vaadete pärast hukkuda. See käib iga demokraatliku surmaheitluse juurde. Hoidke õlg all! Üksikud ohvrid ei saa teid ju teie õiglases võitluses heidutada. Surevad üksikjuhtumid ja nõrgad, enamik plakatipoisse on endiselt rivis ja võitlusvalmis. Ja kui mõni ka sureb, mis siis ikka, siis president sooritab hiilgava järelhüüde – teeb lausa kadedaks.
Tõesti, tõesti, võib olla ka nii, et plakatikampaaniad ja poliitikud, klounid ja muud meediaorjad on kõik ikkagi süstimise asjus eksinud, vot nii et teadus edenes paari kuuga edasi ja seda 200 kordset kaitset +25 ei ole ja ei ole kunagi olnud. Ja on ka teaduslikult tõestatud ohvreid ette tulnud. Aga miks ma pean siis teid ja teie teadust uskuma?
Kahe kuu pärast on teil jälle uued ja vastupidised süvateaduslikud seisukohad. Siis pole ju teil ega teie teadusel mingit autoriteeti, tõeväärtust ega ole teist ka midagi kasu, otse vastupidi, on ohvrid, ohvrid ja veelkord ohvrid. Ja need ohvrid on need, kes teid usuvad, mitte minusugused vandenõuteoreetikud ja lamemaalased ja katoliiklased. Ma ei tea kedagi, kes oleks surnud katoliiklusse, sellist koomikut minu tutvusringkonnas ei ole.
Ühesõnaga kogu sellest haigest huumorist on kõrini villand, nüüd aitab. Valige Sven Sildnik riigikokku. Valige elu. Lõpp naljal. Koomikud looduskaitse alla.
( : ) kivisildnik
Pärnus 05.02.2022