10.05.2020
( : ) kivisildnik
Ma muidugi ei loe lehti ega vaata telekat, ei kannata välja. Valed ja propaganda on üle mõistuse. Siiski jõuavad minuni mõned pealkirjad, katked väärastunud võltstegelikkusest, suitsukatte silmisöövitav ving.
Nii olevat terviseamet võtnud palgale neli suhtekorraldajat ja kasutavat ka vasakmarutõbise noorkirjanik Mikk Pärnitsa teeneid.
Pole vahet, kas see on tõde või ei, ma ei hakka fakte kontrollima, selle eest makstakse Delfi kontorile, tehku oma tööd ja teenigu oma verine globaalraha välja.
Mingid suhtekorraldajad kindlasti terviseametisse palgati ja mitte väikese raha eest. Mikk Pärnits on ka olemas, vahel laenutan ta raamatud ja viin üldjuhul lugemata tagasi, see on minu humanitaarabi projekt, autor saab mõned sendid laenutusraha ja tunneb ennast ühiskonnale vajalikuna, keegi ikkagi laenutas.
Ütleme, et terviseametis on neli suhtekorraldajat korralikul palgal. Kirjanike Liidus on mu teada ka umbes neli inimest tööl: sekretär, esimees, närvivalude all kannatav projektijuht ja raamatupidaja. Kui need neli suhtekorraldajat ei oska muud välja mõelda kui Mikk Pärnitsa vandenõuteooriad paljastava kirjutise, siis tunnevad nad väga halvasti eesti kirjandust.
Kirjanike Liidus on kolmesaja liikme tuuris ja mitmed neist on võimelised kirjutama lehelugusid. Mitte kõik ja kaugeltki mitte enamus, aga siiski ehk pool tosinat, meenuvad: Mutt, Kivirähk, Hvostov, Rooste, Õnnepalu ja Juku-Kalle Raid. Lapseohtu ja sageli naistekleitidesse riietuv Mikk minu teada ei ole liidu liige ja kirjutab neist kõigist kehvemalt.
Ma näen, et sotsiaalministeeriumi mõjuvõimu kasutatakse halvasti, neljast avaliku suhte spetsialistist ei piisa, et orienteeruda eesti kirjandusmaastikul. Oleks vaja veel kas neli eksperti paljata või lehti sirvida või koolis käia, ehk isegi mõni raamat läbi lugeda. Nii see igal juhul edasi kesta ei saa.
Kui on vaja midagi kinni mätsida, siis kasutatagu selleks tunnustatud ja võimekaid kirjanikke. Nii on kõigile parem. Igal juhul tuleb tunnustada sotsmini head tahet kirjandust raskel ajal aidata, kirjanik ei ole õige, eksperdid ei ole õiged, aga suund on õige – niikuinii kirjutatakse mingit jama ja makstakse see kinni, miks mitte maksta siis kirjanikule, olgu esialgu või Pärnits.
Sotsiaalselt ebaõiglane on aga see, et palgal on neli isikut, kes ei oska isegi Pärnitsa tasemel kirjutada ja peavad selle teenuse siis kas sisse ostma, rentima või kuidagi niisama linkima. Aus oleks siiski palgale võtta mõni transvestiidist kirjanik. Kui see transvestiidiasi tõesti nii tähtis on.
Meie liitlased ameerikamaal on usinad transvestiite-literaate palkama ja neid raha eest lastele raamatukogudes näitama. Lastele muidugi tasuta, riigile aga mõistagi läheb see teenus kena kopika maksma. Näed siis, liitlase kenad kombed on ka meie progressiivsemates ametkondades samahästi kui kasutusele võetud. Tasu kohta selgitab faktid muidugi Delfi, faktid ja rahad ei puutu kuidagi meisse.
Aga ikkagi peame ära otsustama, mis meie riigile on tähtis ja põhiseaduse valguses õige. Kas võtta palgale võimalikult kobe kirjanik ja lasta sellel oma räpased sepitsused kinni mätsida või võtta palgale suvaline transvestiidist kirjanik, olenemata tema saatustest ja võimetest, peaasi, et on transvestiit kleit seljas ja valerinnad õieli ees – muu polegi oluline, sellest piisab.
Ükskõik kuidas me otsustame, tuleb palgale võtta kirjanik, mitte suvaline suhtekorraldaja, kes siis oma positsiooni kasutades vaest kirjanikku ära kasutab, võtab ise palka, aga kirjanik teeb töö. See ei ole sotsiaalministeeriumi vääriline käitumine, see on kurat teab mis. Transvestiidi õiguste eest võitlejad peaksid nüüd küll sekkuma, kas feministeerium või mõni Sorose kontor.
Kui otsustatakse, et transvestiidist kirjanikud on olulised ja teised ei ole, siis tuleb seda poliitikat arvestada ka Kultuurkapitalis, Kirjanike Liidus ja see tuleb ka seaduseraamatusse raiuda. Siis pole minusugustel heterotel enam kuskile kirjandusse asja, niikuinii kirjutan avaldusi ja projekte niisama iseenese lõbuks ja vaba aja veetmiseks.
Kui see nii peab olema, siis kehtestage kirjanikele ametlik transvestiidi univorm ja makse selle valmistamine ja kandmine korralikult kinni, mingid molud taolised undruku endale kindlasti selga ajavad, enamik loomemolusid teevad raha eest ükskõik mida – saagu siis ikka korralikult nalja, postitants ja muud erootilised eneseväljendused saagu kirjanduselu lahutamatuks osaks, eriti lastele esinedes.
Kuidas saab nii olla, et meil on demokraatia, inimõigused ja euroopalikud väärtused, aga ainult üks transvestiidist kirjanik Mikk ja seegi sotsmini haldusala äärel, nii globalismi ei ehita. On vaja rohkem pingutada, on vaja otsustavalt tegutseda, muidu meie ülemused satuvad ehk ebasoosingusse. Ei tea, mis siis saab?
(:) kivisildnik
Sanga talus, ürglooduse kägistavas haardes
08.05.2020