Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

( : ) kivisildnik: Spermaputš põhiseaduslikus päevalehes ehk vaikivate ajakirjanike ajastu

-
22.11.2019
( : ) kivisildnik
© Scanpix

Ma loodan salamisi ikka veel, et Postimehes töötab lisaks hüsteerilistele veidrikele kasvõi nelikümmend normaalset inimest, kirjutab ( : ) kivisildnik.

“Inime on loom ja jääb alati loomaks. Olgu tiiger või puudel, ikkagi lojus.” Alustan vabalt tõlgitud tsitaadiga Euroopa Liidu juhtriigi Saksamaa muistse peaideoloogi Joseph Goebbelsi mahukast propagandapärandist ja loodan sellega kõnetada Postimehe toimetuse anaalfilosoofilisi ajakirjanikke.

Põhjendan ja selgitan, Postimehe vasakagitaatorid on kord juba sellised loomad, et neile ei lähe korda vaesus, ülekohus ega üldine loomastumine, kui aga keegi kuskil poetab Goebbelsi tsitaadi, siis nad organiseeruvad, kirjutavad pöördumise ja ähvardavad lahkuda – ühesõnaga korraldavad kärarikka spermaputši.

Ma väga loodan, et selle tsitaadi järel Postimehe progressiivid lahkuvad eesti keele- ja kultuuriruumist, mida nad on juba piisavalt rüvetanud. Postimehe toimetuses toimuv meenutab mulle episoodi “No wanking in the office” klassikalisest briti sketšisõust Big Train. Võtke see kolm minutit ja vaadake, olukord saab selgeks ka ilma pikki ja igavaid pöördumisi lugemata.

Ühesõnaga keskastme juht tuleb kontorisse, mille põrand on täis tarvitatud pabertaskurätte ja ütleb, et käsikiimlus kontoris tuleb lõpetada, see haiseb. Algab meeletu ulumine ja hammaste kiristamine, ühesõnaga kontoritöö Eesti Vabariigi põhiseaduse vaimus, nii et võtab ilutaimed rütmiliselt õõtsuma.

Mina isiklikult arvan, et kuna Postimehe ajakirjanikud ei suuda kõigile pingutustele vaatamata Euroopa absurdiklassikale midagi lisada ega ka taset hoida, siis nad võiksid küll uusi väljakutseid otsida. Big Train ja BBC on absurdistandardid kehtestanud, te panete ju tuima näoga lati alt läbi. Pean silmas eelkõige neid 19 spermaputši tindigeriljat, kes väidavad, et teatud teemade käsitlemine ja osade maailmavaadete esindamine on Postimehes takistatud, pidades silmas kejmoslemite vastutustundetut mahitamist.

Igav, seltsimehed vikeragitaatorid. Ma lasin silmad üle Postimehe toimetuse niivõrd kuivõrd loomingulise personali, seal on palju rohkem kui 19 ajakirjanduslikku töötajat. Koos toimetajate, fotograafide ja muu sarnasega tuleb 130 ära, suurem osa neist kirjutavad, mugandavad, tõlgivad – võib mööndustega ajakirjanikeks pidada. Kõik nad teevad lehte, mitte ei müü reklaami ega valva ööd või mütsi.

Minu jaoks ongi kogu selle spermaputši juures ainult üks huvitav asjaolu. Suur hulk ajakirjanikke, rohkem kui sada lehetegijat, kes ei näi kuuluvat anaalaktivistide siseringi, aga samas ei väljenda oma seisukohta mitte mingil kombel – vaikivad nagu kuldid rukkis. Mis oleks ajakirjanikul lihtsam, kui oma mõtteid kirjasõnas väljendada?

Sajal inimesel ei näi midagi öelda olevat, kas vaikimine on nõusolek? Absoluutselt, kui mina töötaksin kontoris, kus grupp pihkureid põranda libestamist õigustava manifesti kirjutavad ja peatoimetaja tänavale kihutavad, oleks mul selle kohta mõned sobimatud sõnad, tegelikult valing eriti sobimatuid sõnu. Kas just kõik sada tindiseksuaali peaksid oma nördimust väljendama, aga mul on õigustatud ootus ja ma loodan salamisi ikka veel, et Postimehes töötab lisaks hüsteerilistele veidrikele kasvõi nelikümmend normaalset inimest. Siiani pole keegi suutnud minu uskumusi mingil kombel kinnitada.

Miks te tahate, et Joseph Goebbelsil oleks õigus ja käitute nagu lambad, nagu hale oinakari? Kas siis tõesti on hirm nii suur või oletegi kõik veendunud lgbt+ kohitsemisteavitusteenuse põhimõttelised pooldajad? Selle laste munalõikajate ideoloogia pooldamist ei peaks ometi häbenema, eks ole. Kui pooldad, kirjuta 19 kirjale alla, kui oled vastu, kirjuta oma kiri, ütle, mida sa sellest haigest jurast arvad.

Joseph Goebbels, see merkelieelse ajastu teavitusteenustemadu, on kusagil öelnud et “propaganda ei pea olema arukas, ta peab olema edukas”. Paraku näen ma seda, et meie väikeses paljukannatanud ühiskonnas on kõige absurdsemad ideoloogiad osutunud ülimalt edukaks, paar veidrikku kordavad ilgeid globalistide mantraid ja mitte keegi ei julge neid pikalt saata. See on sajandi edulugu.

Kunagi oli meil vaikiv ajastu, nüüd on meil vaikivate ajakirjanike ajastu. Ajakirjanikud ei ütle enam midagi, nad kas uluvad agitaatoritega kuu poole või vaikivad, tõlgivad, panevad ümber ja tuima. Mõistagi on vaikivate ajakirjanike tegevusel tulemus, lühemas perspektiivis kindel sissetulek, suuremat pilti vaadates aga meeletud kahjumid, avaliku huvi puudumine ja minusuguste karvaste totaalne võidukäik. Tänan võimaluse eest.

Ma ei usu, et vaikivatest ajakirjanikest võik veel kunagi head nahka tulla – kui moraal on murtud, siis on ta murtud igaveseks. Moraal on nagu selgroog, seda murtakse ainult üks kord. Edasi elatakse selgrootu ja moraalitu limukana. Kas kiskjaliku verekaani tüüpi limukana või oimetu dekoratiivse lillaka sülelimukana – aga ikkagi limukana.

Ma olen märganud, et mida vähem selgroogu on lojusel, seda tugevam on tema usk, kusjuures usk millessegi täiesti nõmedasse. Olgu selleks laste keemiline kastreerimine, ilmselge kliimaabsurd, multikultuursed sajoobid või sügaval miinuses määnduva pensionisamba imettegev mõju. Ma nimetan neid juhme telepühilasteks, liikuv pilt on nad täielikult hüpnotiseerinud.

Ja lõpetuseks veel üks kirjakoht Joseph Goebbelsilt: “Usk liigutab mägesid, kuid ainult mõistus asetab nad õigele kohale.”

Just midagi sellist olen ma ise ka sageli mõelnud, et võiks olla mingi religioosne hügieen, niiöelda spirituaalne sanitaarmiinimum, et inimesed ei langeks põlvili prügikasti või süljetopsi ees. See ei ole ju väga palju nõutud?

(:) kivisildnik
21.11.2019
Pärnus, vandenõulaste peakorteri lähistel

 

LOE LISAKS:

Peeter Helme: ajakirjanikud on alamakstud, pooliku haridusega ja ületöötanud seltskond, keda juhib vasakliberaalne kambavaim

Toimetuse ultimaatum sundis Peeter Helme Postimehe peatoimetaja kohalt lahkuma

TÄISMAHUS | Loe Postimehe ajakirjanike umbusaldusavaldust peatoimetaja Peeter Helmele