( : ) kivisildnik: süsteemsest terrorismist Eesti kõnniteedel

Arvamus,
- Updated
©Uued Uudised
Ööbivad tõuksid.

“Vaatasin just otseülekannet Portlandi vägivaldsetest anaalrahutustest ja ei märganud veerand tunni jooksul ühtki veenvat mõrva, nõrk, olukord Pärnus on palju hullem. Edasijõudnud jalakäijana võin kinnitada, et liiklemine meie kõnniteedel on juba aastaid olnud elu- ja plahvatusohtlik. Sinu vaimset ja füüsilist tervist rünnatakse igal hetkel.

Esiteks motoriseeritud tõbraste jõugud ja neid toetavad enesetapjalikud üksiküritajad. Elektrimootoriga ohtlike vahendeid, mis meenutavad välimuselt mootorrattaid, mopeede, jalgrattaid või tõukerattaid, kohtab igal kõnniteel. Pahatihti sõidavad need lojused mitte ainult kahe- või kolmekaupa kõrvuti, kus rohkem ruumi, näeb neid ka neljakaupa kõrvuti laiutamas.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Elektriterroristid rikuvad kõiki teadaolevaid liikluseeskirju ja elementaarseid ohutusnõudeid, lisaks tekitavad nad helireostust kaasaskantavate räpivõimendite abil, ning loovad avalikus ruumis ebaterve õhkkonna. Lisaks ei ole nad poolkurtidena võimelised reguleerima välistele ärritajatele ja ohusignaalidele.

Elektriterroristid on väga sageli noored ja lollid või siis vanadusest nõdrad, ühelgi juhul ei näi neil olevat piisavalt juhtimiskogemust ega tervet mõistust. Parim, mis nendega võib juhtuda, on see, et kiirabi viib nad luumurruga minema ja õhk saab korraks puhtam. Ohtrad traumad ei ole olukorda aga kuigivõrd normaliseerinud.

Pärnus on kõnniteed, jalakäijate teed, kergliiklusteed ja muud sarnased üldjuhul kitsad, mõned uuemad jupid välja arvatud, ja juba sel põhjusel pole neid võimalik jagada jalakäijate ja jalgratturite radadeks. Sildade all ja pimedates kurvides, kus inimesi on surma saanud, on märgistus siiski olemas.

Kui palju sellest kinni peetakse, on iseasi, vanal sillal teatri juures on korduva märgistusega keelatud sõita ratastega jalakäijate poolel, minge korra üle ja võite üle lugeda mitu tõbrast te jalakäijate poolel kohtate, üle kuue ehk mitte. Üle päeva leian silla jalakäijate poolele pargitud renditõukeratta.

Eraldi kategooria on poolearulised jalgratturid, kes peavad ilmtingimata sõidu ajal mobiili andmevoogudesse sukeldudes pimesi ühest teeservast teise kakerdama. Turistidest jallgratturid, kes otsustavad just kõige tihedama liiklusega rajal sõitma õppida, tunned ära laenurattast ja hirmukisast – keera kohe teelt välja, parem maanduda jõemudas kui kabelis.

Vähemaks on jäänud lüksrasse riietatud ja profivarustusega seksuaalselt frustreeritud kontoripsühhopaate, kes üritavad rahvamasside kiuste kiiruses mototerroristidega võistelda. Ei tea, kas lahenduseks on südar või terve mõistus, mis on nad linnast välja juhtinud. Midagi on läinud ka paremaks.

Bioloogilise relva hulka liigitan ma ka põhjamaiste turistide karjad, kes ürglooduse kutset ja põhjapõtrade üllast eeskuju järgides ühest joomakohast teise või ei tea kuhu vaaruvad. See siin ei ole liikluseeskirjadest ja teemärgistusest rääkimise koht, siin võtab kõiki otsuseid vastu ilmeksimatu sisalikuaju, kõik sotsiaalsed konstruktsioonid on kohatud ja asjatud.

Ka lapsevankritega nooremade grupeerinud on eluohtlikud. Ega väikese lapse kõrvalt pidutsemine ei ole lihtne, selle kõrvalt jõuab vaevalt ise käru najal edasi liikuda. Sisuliselt järelvalveta alla kaheaastased lapsed sooritavad aga kärude vahelt ootamatuid väljasööste elektriseeritud ja kondiaurul töötavate rataste vahele. Kaod elavjõus on siiski ootamatult väikesed.

Lisame siia veel kaootilised sagivad noorrulajate või rulluisutajate banded ja isikud ratastega suuskadel, kes endale keppidega laias kaares hoogu andes sul silma peast võivad torgata. Plahvatusohtlikus kõnnitee olukorras ei tohiks jalgrattur kunagi kella helistada – penskarite ja noorukite kambad tormavad paanikas igaüks ise suunas ja õnnetus ongi käes.

Siiski ei ole kõik seltskonnad võrdselt ohtlikud, joodikud istuvad vaguralt kas põõsastes või pinkidel ja ei sega kedagi. Kalurid võivad muidugi ka kõige kitsamal jõeäärel rajal istutada ennast keset teed, aga nad vähemalt ei rabele, üldiselt on ka kalurid väga turvaline kontingent, kes esimesel võimalusel kolib kurguauguni kõrkjatesse.

Kiita tuleb ka seksualiste, kes joodikute kombel kuskil vaikselt nahistavad, asfaldil lamamas olen näinud ainult ühte seljakotituristi, kes oli endale mugavasse kohta puu alla ja tänavalaterna paistele pesa pununud ja toimetas oma arvutiasju magamiskotis tee jalakäijate poolel. Ilmselt oli Kuldse Kodu arhitektuuri ja Lapini skulptuuride nautimisest väsinud.

Kui enamus riskirühmi on ohtlikud ainult liikluses, siis laenatud tõukerattaid keset teed jätvad kaabakad on mõrvarlikud ka pärast seda, kui nad oma sõidu on lõpetanud. Minu kogemuse kohaselt enam kui pooled tõukerattad jäetakse teele liikumist takistama. Neid, kes oma junni tee kõrvale või tee äärde pargivad, on vähemus.

Pimedasse nurgatagusesse jäetud kolm tõukeratast keset teed hunnikus võivad su sandiks teha. Kõnniteede tõukeratastega mineerimine on lihtsalt lahendatav, kes laenas, kes jättis, kõik on teada, nad ju maksavad üle äpi – pole midagi lihtsamat kui lisada trahviäpp kõigile elektriterrorismi vahendite laenutajatele.

Kui näen junni liiklust takistamas, teen pildi, laen pildi äppi ja saan poole trahviraha omale, riik on õnnelik ja ka olukorra kontrolli alla saamiseks on vaja ainult valitsuse otsust – ilma trahviäpita neid ohtlikke vidinaid lennutada ei tohi. Pole vaja mingeid ametnikke ega politseinikke, tehisintellekt teeb asja ära.

Meie e-tiigrist riik võiks ikka olla elektriterroristide ja teede mineerijate suhtes natuke innovatiivsem. Kui koolis ei saa kirjutamist ja lugemist selgeks, on see veel kuidagi mõistetav, aga vasakul ja paremal käel võiks gümnaasiumi ja kõrgharidusega isik siiski vahet teha.

Liikudes kergteedel, näen ma väga suuri puudujääke just hariduse selles osas. Loodan väga, et uus suur kõrgepalgaline ja piisava pangakogemusega haridus- ja noorteameti juht suudab siin ehk midagi ära teha.”

24.07.2020

Sanga talus, vahetus kontaktis vaenulike loodusjõududega

 

15 commentsOn ( : ) kivisildnik: süsteemsest terrorismist Eesti kõnniteedel

  • Avatar

    See, mis praegu liikluses toimub, eriti kõnniteedel, on pehmelt öeldes anarhia. Ütlen kohe, et olen liikumisviisidelt nii jalakäija, tervisejooksja, jalgrattur (iga päev vähemalt 20 km) kui ka autojuht. Kõige ohustatuimana tunnen end aga kõnniteel, mis läbi ajaloo on olnud ja peaks ka praegu jalakäijale liiklemiseks kõige ohutum koht olema, nii öelda püha koht, kus ta võiks end 100%-liselt turvaliselt tunda. See oli ainult tema jaoks, nimetuski ütleb ‘kõnnitee’. Aga eks ‘me’ reformijad ole ju igas valdkonnas sitta kokku keeranud. Enne igasuguste ratturite kõige- ja kõikjal-lubatavust tulnuks neile põhjalik liikluskoolitus teha, sest enamus neist ei tea, et näiteks bussipeatustes ootavate inimeste vahelt ei tohiks täiskiirusel läbi lennata, mis on üpris tavaline nähtus, kus nii mõnigi seisja või kõndija on ratturilt vähemalt ‘riivaka’ saanud. Mina olen ja seda isegi tervisejooksurajal, ka kergliiklusteel. Seda on paljud teisedki inimesed rääkinud, kuid ajusurnud seltskonna poolt loodud ‘seadustegijad’ ise ju neil radadel ei seikle, sest sõidavad autodega ringi. Ja ‘lihtsurelikel’ pole kellegi poole pöörduda ega kaevata, sest kuidas sa teatad, et üks ilma numbrimärgita sõiduk sõitis teile otsa ja tekitas kehavigastusi. Nõuka ajal, minu noorusajal olid jalgrattail numbrid, nii numbrita jalgrattaga kui üldse kõnniteel sõijad said karistada. Kuigi olen ise, nagu juba mainisin, igapäevane rattur, tõden, et reformistide kehtestatud seadusetus on ammu ületanud lubatavuse piiri. Sest polegi enam kohta, kus ratturid ei või ‘kimada’. Sõidutee olgu igatliiki sõitjaile aga kõnnitee kõndijaile, jalakäijaile! Mind ei lohuta see eriti kui loll rattur põrutab mulle kõnniteel otsa ning kukub ka ise, saades maaühendusest’ paraja ‘laksu’. Kergliiklusteedest: tihti ei hoia tagant mööduv rattur ohutut külgvahet, ta peaaegu et riivab möödujat. Oi kui palju on käed-lahti-sõitjaid, kes samal ajal ka oma ‘nutikaid’ rullivad?! Jalgratta kohustusliku lisavarustuse hulka kuulub ka rattakell, kuid mitmel rattal te seda näinud olete. Kui mitmel korral seda kasutamas olete kuulnud? Jah, nagu meil kõikjal, seadused justkui on, kuid nad ei tööta, sest puudub järelvalve. Sven, aitäh probleemile tähelepanu juhtimast, teema on tõsine ja vajab lahendamist, nii ei tohi edasi kesta. Igasugused ‘vähemuste õiguste eest võitlejad’, ‘sallijad’, aidake taastada jalakäijate õigused! Sest ka jalakäijate elud loevad!

  • Avatar

    Õige, need ratastel primaadid ei vastuta praegu mitte millegi eest. Tuleks ikkagi juhiluba nõuda selliste ratastega liikujatelt ja luba ära võtta kui rikub liiklusreegleid. Tartus üks sai juba surma, aga süüdi muidugi kõik teised.

  • Avatar

    Elektritõukside liiklus kõnniteedelt autoteele ja vähemalt selle terrorismi alaliigiga seotud probleem laheneb mõne kuuga kooskõlas füüsikaseadustega.

  • Avatar

    Väga asja- ja ajakohane artikkel! Tallinna kõnniteedel toimuv on küll täielik jalakäijate vastane terror! Kui kõnnitee pole jagatud eraldi jalakäijate alaks, siis ei tohiks seal jalakäimise kiirusest kordades suurema kiirusega kimada!

  • Avatar

    Huvitav, et täiesti normaalse sisuga kommentaare kustutatakse. Andsin oma kommentaaris soovituse täiendada liikluseeskirju, kutsusin üles rikkujaid rangemalt trahvima, liikluses osaledes telefoni mitte kasutama. Kommentaar igati toetas artikli autori (artikkel ise on ju avaldatud) artiklis avaldatud arvamust ja mõtete suunda. Kommentaar ilma igasuguse poliitika ja tundlike teemadeta. Olen lihtsalt hämmingus. Ega midagi – elu õpetab.

  • Avatar

    Soomes vist on tõuks ikkagi liiklusvahend ning tema koht on sõiduteel, mitte kõnni teel. Oli vist nii…

  • Avatar

    Võibolla natuke laialivalguvalt esitatud, kuid jutt on õige. Nende rendielektrirataste kasutajaid tuleks ikka natuke distsiplineerida küll. Tuleb täiendada liikluseeskirju. Igasugune rendiliiklusvahend on potentsiaalse ohu allikas, sest tihtipeale kasutavaid neid sellised tüübid, keda enda ja teiste liilusvahendite sõidujärgne kvaliteet eriti ei huvita. Tulemuseks ongi kaootiline vänderdamine (ninapidi telefonis istumine ja mõne netisõbraga sõidu ajal kirjavahetust pidades), ootamatud sööstud ja muu, “mõnusat närvikõdi” tekitav käitumine liikluses. Korralike autojuhtide ja jalakäijate jaoks tõsine nuhtlus. Teinekord – sellist käitumist nähes – on mul kahju, et ma ei ole liikluspolitseinik. Teeks sellisetele trahve ainult maksimaalmäära alusel. Liikluses muutuks paljugi paremuse suunas juba vaid sellestki, kui paljud liiklejad oma totrad telefonid sõidu ajal rahule jätaksid. Ei ole hetkel kättesaadav ja kogu lugu – olen roolis! Head aega! Sellest võiks aru saada.

  • Avatar

    Tüütu ja vaimuvaene virisemine. Loobusin poole artikli pealt. Proovi uuesti Sven.

    • Avatar

      Kui sind paar korda selle vurraparaadiga küliti lükatakse siis haiglas loed igavusest mõnuga.

  • Avatar

    Kõnniteed on mõeldud kõndimiseks – st kiirusega ~5 km/h liikumiseks! Ja see peaks kehtima ka kõnniteedel igasuguste ratastel vidinatega liikujate kohta! KIIRUSEPIIRANGUD KÕNNITEEDELE!!!

  • Avatar

    Ok BOOMER

  • Avatar

    Milles küsimus…lahendus on olemas. Rahulik viisakas kodanik võiks välja valida teelõigu kus ta lükkab sõidu pealt rulatajat või tõuksitajat nii ,et see tasakaalu kaotab. Nädal tööd ja sellel lõigul talutavad kõik oma sõiduvahendit käe kõrval. Seda lõiku võib laiendada kvartalile või linnaosale ja kõik tahavad sinna elama tulla. Omakohus on Eesti kõige humaansem kohus.

  • Avatar

    Hea rahateenimisvõimalus – tõsta aga normaalselt pargitud tõukse kaks meetrit tee keskme pooole ja tee pilti. Opaa, kuidas viskab viitkümmet prossa peale!

  • Avatar

    Valusalt rumal jutt. Ka jalakäijad ja ennekõike just jalakäijad rikuvad kõiki teadaolevaid liikluseeskirju ja elementaarseid ohutusnõudeid – ületavad teed valest kohast või punase tulega, jooksevad sõitvate autode vahelt üle tee jne. Elektritõuksi sõpradel on sama õigus kasutada kõnniteed, kui jalakäijatel. Kui Kivisildnikule ei sobi, hakaku autojuhiks.

    • Avatar
      Henri Ollevalaja

      Kuna kergliikuriga sõitjale antakse õigus sõita ka kõnniteel, siis peab meeles pidama, et jalakäija vahetus läheduses tuleb kergliikuriga sõita jalakäija tavakiirusega, olema tähelepanelik ja vältima ohuolukordade tekkimist.

      Sõidu lõpetamisel või peatumisel tuleb sõiduk parkida ohutusse kohta nii, et see ei takistaks teisi liiklejaid. Kohustuslik on jätta möödujatele vähemalt 1,5 meetrit vaba ruumi.

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused