Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kliimahüsteerilise Eesti Päevalehe lugu Fidži uppumisest on puhas ulme

-
19.01.2022
Kõnealune Lautoka linn Fidžil asub mägisel rannikul ja seda ilmselt veetaseme tõus küll ei ähvarda.
© Youtube tõmmis

Meedia paiskab ülemaailmse kliimahüsteeria korras avalikkuse ette tõelisi ulmelugusid ja sellega on ühinenud ka Eesti Päevaleht – õnneks aga on need lood nii jaburad, et kukuvad ise kokku.

EPL avaldas 18. jaanuaril loo: “INTERVJUU | Ahastuses Fidži saare elanik: maailmamere tõus sunnib meid peagi oma kodust lahkuma. Kui isegi see ei veena teid, siis mina ei tea…” /…/ 28-aastane Salote on koos perekonnaga sunnitud lahkuma oma kodust Lautoka linnas Viti Levu saarel, et leida turvalisem elupaik. Sama saatus ähvardab miljoneid inimesi mitte ainult Vaikse ookeani lõunaosas, vaid kõigil rannikualadel terves maailmas. Saareriigid nagu Fidži on ühed esimestest, mis pihta saavad.”

See lugu oleks pisutki usutav, kui jutt käiks madalatest korallsaarestikest nagu Tuvalu või Maldiivid. Nendegi kohta lükkas Eesti Ekspress alles mullu 11. novembril valeinfo ümber: “Kliimadebatt vajub valedesse. Ennustused osutavad, et tegelikult inimeste heaolu tulevikus ainult suureneb”. Ehk siis “Merevee tase tõuseb, aga väikesaared ei jää vee alla.”

EPL-i loo juures on üks oluline kitsaskoht: Fidži saared on mägised ja nende uputamiseks oleks vaja Piibli Suurt Veeuputust. Nimelt väidab Vikipeedia: “Fidži koosneb 332 saarest (millest 106 on asustatud) ja 522 väiksemast saarestikest. Kaks kõige olulisemat saart on Viti Levu ja Vanua Levu, mis moodustavad umbes kolm neljandikku riigi kogupindalast. Saared mägised ja nende kõrgeim tipp on 1324 meetrit merepinnast. Saared on kaetud troopiliste metsadega. /…/ Viti Levu on saar Melaneesias. Pindala 10 388 km². Saar on mägine, kõrgus kuni 1323 meetrit. Kuulub Fidžile. Saarel elab umbes 580 000 inimest.”

Loos ära märgitud Salote on sunnitud lahkuma Lautoka linnast, mis on Viti Levu rannikulinn, selle tagant aga algavad kohe mäed. Nii et ka kõige hullem veetõus sunniks noort naist matkama vaid pisut mööda mäenõlva kõrgemale. Iseasi, kui loos oleks kliimamuutuste osas ära toodud sagenenud orkaanid, mis tõesti pommitavad ka Okeaania mägisemaid saari ja võivad majandustegevust pärssida, aga maailmamere tõus?

Salote lugu on täpselt sama, mis Tuvalu välisministri Simon Kofe libauudis, kes Glasgow` kliimakonverentsi ajal ei lennanud Šotimaale, vaid esines videosilla vahendusel. “Mikrofoni taga põlvini vees kostis efektne sõnum: kui te kohe tegutsema ei asu, siis meie siin (Vaikse ookeani saarestikes) oleme varsti vee all,” nagu kirjeldab Mikk Salu Eesti Ekspressi artiklis, milles on ära toodud ka ministri libauudise taust Tuvalu võimaliku uppumise osas.

Jüri Kukk, toimetaja

Lugu põhineb EPL-i infol, mis on nähtav neile, kes maksumüüri taha ei pääse.