Kobarkriisides kobanud “päikesetõusuvalitsus” rahva põlu all

Arvamus,
- Updated
Meeleavaldus

Täpselt aasta pärast seda, kui end päikesetõusuvalitsuseks nimetanud reformierakonna ja keskerakonna koalitsioon on juhtinud Eesti ühest kriisist teise, tuli kannatuse kaotanud rahvas tänavatele, et nõuda elektrihinna allatoomist. Sisuliselt aga kujunes see meeleavaldus peaminister Kaja Kallase vastaseks demonstratsiooniks. Aasta tagasi pani Kaja Kallas punase kaabu pähe ja läks oma ministritega Kadriorgu, et päikesetõusul presidendilossi ees rituaal maha pidada.

Sellele eelnes kapo pressikonverents, kus Keskerakonnale langesid süüdistused, edasi Jüri Ratase tagasiastumine. Valitsuse kukutanud Porto Franco kriminaalasjas valitseb aga siiani pikk vaikus.

Ometi ei takistanud see Kaja Kallasel hakata Keskerakonnaga valitsust kokku panema, kusjuures sealseks pealäbirääkijaks oli samuti uurimisorganite huviorbiiti langenud Mailis Reps.

Järgnes aga katastroofiline aasta ja päikesetõusust sai pimedus. Meil on kobarkriis, mille ohjamisega valitsus kuidagi hakkama ei ole saanud. Rohkem tegeletakse omavahelise purelemise kui riigi juhtimisega.

Peaministri esinemised on kord üleolevad, kord ebakindlad. Ta rääkis tõsimeeli, et kriisid ei lase ta üldse valitsemisega tegeleda.

Kas tõesti lootis eelmiste riigikogu valimiste järel end nurka mänginud reformierakonna esimees, et kui jõuametite abil saadi EKRE kaks aastat hiljem valitsusest välja puksitud, võib ta Stenbocki majas mõnusalt jalga kõlgutada ja Tallinna lahele ilusat vaadet nautida?

Jüri Ratas ja Kaja Kallas lihtsalt vihkavad teineteist kogu jõust. Vastakuti vihates ei suudeta riiki hallata, sest juba kogu see filosoofia on algusest peale vale.

Kaja Kallas pole, suurem asi sõnameister, nii tulebki sealt üks rumalus teise järel. Kuigi ta on eputanud oma lugemisrohkusega, on see vaevaltusutav, sest tema väljaöeldud mõtted on lihtsustatud ja väljendid ning võrdlused igavad ning üksteist kordavad, mis reedab peaministri kitsast silmaringi. Samuti ei saa rääkida tema puhul empaatiavõimest.

Ka näib, et ta väga ei käi rahva hulgas ning kitsamat pilti niinimetatud rohujuuretasandil ei adu.

Seetõttu pole kohmaka kõne ja napi sõnavaraga peaministril ka võtta näiteid elust enesest. See piirdub tema vanematega, mis jätab mulje, et ta on isa Siim Kallase väga tugevas mõjusfääris nii poliitikas kui ka elus laiemalt.

Riigikogu infotunnis tõi Kallas küsimustele vastates väga ebaõnnestunud ja pensionäre solvanud ning laiemalt kogu rahva õiglustunnet riivanud võrdluse oma vanematega. Hiljem tegi ta seda veel. Seekord valitsuse pressikonverentsil.

“Minu vanemad on pensionärid, nad ei ole abivajajad,” ütles ta. Kaja Kallase isa on endine peaminister ja Euroopa Komisjoni kõrgepalgaline volinik, praegu riigikogu liige ja kunagine Eesti Panga juht.

Edasi kiskus asi uuesti piinlikuks, kui Kaja Kallas hakkas valitsuse pressikonverentsil päikeseenergiast rääkides taas kirjeldama oma vanemate valikuid: “Isegi minu vanemad andsid alla… okei seda ei tohi öelda…”. Järgnes teismelisele sobiv itsitamine ja koomilised näomoonutused.

Kuid ei ole midagi uut siin päikese all. Juba aastaid tagasi kritiseeris tollane rahandusminister Jürgen Ligi oma parteikaaslast, lausudes klassikaks saanud sõnad: „Kaja Kallase kaunid suured silmad on tavaliselt olnud kinnise suu kohal“.

Nimelt ei pidanud Ligi saates “Kolmeraudne” tõsiseltvõetavaks Kaja Kallase kriitikat oma erakonna kohta. “Ta on erakordselt noor ja eks ta lihtsustab. Ta on natuke see Facebooki põlvkond, kes võibolla ei taju probleeme,“ avaldas Ligi toona.

Näib, et aastatega pole suurt midagi muutunud. Peale vanuse.

Nüüd on käsil julgeolekukriis, energiakriis, tervisekriis ja õhus oli ka valitsuskriis.

Valitsuspartnerid võtsid rahva survel pärast vaidlusi end korraks kokku ning rakendasid meetmed. Aga seal on palju puudusi. Pealegi on see ajutine lahendus.

Meeleavaldus toimus ikka. EKRE esitas seal valitsusele kolm nõudmist – lõpetada elektriga kauplemine börsil, peatada Eestis CO2 kauplemissüsteemi kasutamine, kehtestada elektrile kui elanikkonna toimetuleku tagamiseks vajalikule kaubale hinnalagi.

Meeleavaldusel jäid silma loosungid kirjadega “Kodanikud ei pea rohepööret kinni taguma!”, “Elektri hind alla!”, “Börsihind on sigadus” jne.

Mitmed loosungid kutsusid üles valitsust tagasi astuma. EKRE ettepanekuid pole valitsus arvesse võtnud.

Kuigi peaminister Kaja Kallas ütles, et kõrgete energiahindade kompenseerimisega pole kiiret, ronis oma mõlemast jalga lonkav valitsuskoalitsioon nahast välja, et saada enne laupäevast rahva meeleavaldust mingiski osas kokkuleppele. Valitsus kardab rahvast. Koalitsioon on tegutsenud aeglaselt ja üleolevalt.

“Kõige odavam elekter on säästetud elekter,” on üks paljudest arrogantsetest „pärlitest“, millega Kaja Kallas üles on astunud. Tundub, et peaminister vajaks lisaks muule ka empaatia tõhustusdoosi.

Nii, et ootame kevadet ja lõdiseme pimedas. Aga rahva pahameel aina tõuseb ja võib arvata, et meeleavaldusi tuleb veelgi.

Samas on eestlane küllaltki vaoshoitud ja kannatlik, ta ei kipu oma õiguste eest võitlema ega arvamust avaldama. Rügab ja maksab. Kirub pigem omaette. Ka nüüdsele meeleavaldusele oleks mahtunud veelgi rohkem inimesi. Valitsus suutis mõnedki ära petta, sest kokkulepitu on siiski ajutise efektiga, mis paraku põhiprobleemi ei kõrvalda.

 

Aarne Mäe, riigikogu EKRE fraktsiooni nõunik

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused