Kõrghariduse rahastus peab olema suunatud teadusele, teadlasele ja tudengile, mitte asendustegevustele

ERR kirjutab sellest, et rektorid olevat ühel meelel: kõrgharidus peab vähemalt osaliselt olema tasuline. Orientalist Peeter Espak on oma sotsiaalmeediapostituses selles osas skeptiline.

“Rektorite nõukogu nime kandev institutsioon on Eestis miskit sama kummalist, kui Kaitseväe peastaabis oleks korraga tööl kuus täiskindralit, kelle seast siis üks oleks juhatajana ka Generalfeldmarschall.

Nagu meie kuus suuremat rektorit oma kettide ja ametiautodega, käiksid nad ringi, marssalikepid, ratsaväepiitsad ja mõõgad käes ja ametiautod viiks neid nõupidamiselt nõupidamisele. Igaüks oleks ümbritsetud oma staabist, assistentidest, referentidest, abidest, asetäitjatest.

Meie kõrgharidus ei ole ammu enam suunatud mitte tudengile või teadlasele, vaid paralleeluniversumite ülalpidamisele. Selle heaks tunnistuseks on kasvõi viimane TÜ karjäärireform, mille tulemusena peale nimetuste ei muutunud mitte midagi, millel puudub igasugune mõte ning mille ainsaks tulemiks oli see, et selle koostamiseks kulutati tõenäoliselt kümneid tuhandeid töötunde ning inimeste kainet mõistust, mida oleks pidanud kasutama tudengite harimiseks või teaduse tegemiseks.

Kui riik otsutab aga miskil põhjusel kõrghariduse rahastust suurendada, siis selleks peab olema eeltingimus – ülikool peab tagasi saama suunatuks tudengile ja teadlasele ja teadusele, mitte paralleelmaailmade ülalhoidmisele ning asendustegevuste kultiveerimisele.

Rahastuse suurenemisega tehtaks vast juurde palju innovatsioonikeskusi, interdistsiplinaarseid armastuse ja harmoonia suurendamise konsortsiume, ning kindlasti ka bürokraatia vähendamise osakond (150 töötajaga igasse ülikooli, mis ei saa kunagi bürokraatia vähendamisega hakkama, sest ollakse alamehitatud) – aga praegustes oludes see raha õppejõududeni päriselt kunagi ei jõuaks.

Enne Tartusse ja Tallinnasse ühtse ülikooli loomist, millele muidugi on autonoomsed ja suurte volitustega instituudid, pole mingit mõtet isegi arutada selle üle, kas rahastuse tõstmine võiks kuidagi ka päriselt probleeme lahendada.”