10.01.2023
Kristel Menning
Eelmise aasta 15. detsembril Viimsi vallas vahepeal kehtinud Tammelaane detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Riigikohtu poolt näitas, et planeerimises eksisteerib turumoonutus. Võimuga seotud isik saab planeerida elamuid rohekoridori ilma selge avaliku huvita. See ebaõiglus toimub ajal, mil tavakodanik ei saa Viimsis menetletud oma üldplaneeringu kohast detailplaneeringut.
Viimsi on viimaste kuude jooksul võtnud Vallavalitsuse tasandil mitmeid otsuseid kas üldplaneeringu kohaste detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiseks või ka nende menetluse venitamiseks jäetud süsteemselt otsuseid tegemata. Revisjonikomisjoni poole on pöördutud mitmete kaebustega. 6. jaanuaril ilmunud “Viimsi Teataja” aga asus selgitama Vallavalitsuse argumente, jättes tähelepanuta Riigikohtu otsuse kaks peamist põhjust, üldplaneeringute muutmiseks Tammelaane kinnistul puudus avalik huvi ja rohevõrgustiku koridor lakkas planeeringu läbi toimimast.
Selline subjektiivne ühtede eelistamine ei ole vaid Viimsi probleem. Turumoonutusi esineb selgelt ka näiteks Tallinnas või Pärnus, kus ühed saavad projekteerimistingimustega ehitada suurhooneid ja teised koostavad aastaid detailplaneeringuid, mille menetlusi sihilikult venitatakse. Kõige nutusem olukord on siin Rae vallas, kus nii algatamised kui menetlused venivaid mitte aastaid, vaid suisa kümneid aastaid. Ja seda olukorras kus võimuga seotud käputäis isikuid ostab maad odavalt üles ja siis saab sinna planeeringu tehtud kuudega. See on korruptsiooni musternäide Reformierakonna ainuvõimuga omavalitsuses.
Vajame läbipaistvuse taastamist
Eelmise planeerimisseaduse ajal kehtis lihtne põhimõte, ehitada ei tohtinud teisti kui määras kehtestatud planeering. Meil polnud siis projekteerimistingimuste väljastamist üldplaneeringu alusel. Kuni 1. juulini 2015 oli seaduse vundament igaühe sisulise kaasarääkimise õigus. Selleks sai esitada ettepanekuid ja vastuväiteid nüüdsete arvamuste asemel. Avalikkuse kaasamine ja selge planeeringute muudetamatus tagasid ehitusmahtude arusaadavuse ja andsid garantii nii arendajale kui kodanikele, et avalikkuse ees loodud kokkulepped on kehtivad. Projekteerimistingimuste väljastamise võimalus ja tänase seaduse järgne venitamine näitavad, et praegune seadus ei toimi. See on loonud karistamatuse fenomeni sahkerdamiseks. Tammelaane detailplaneering on siin vaid üks näide. Viimsis on üldplaneeringud muudetud sadu kordi ja enamus Viimsi tänaseid probleeme (sh veeressursi puudumise probleem) on teada olnud juba 2005 aastast saadik. Siis algatas vald kaks teemaplaneeringut üldplaneeringu muutmiste lõpetamiseks ja nende koostamise ajal kehtis edukalt ka paar aastat üldplaneeringu muutmise keeld ja seda kõigile.
Täna olele olukorras kus ühed saavad oma arendusi üldplaneeringu vastaselt, nagu 6. Jaanuari “Viimsi Teataja” vihjab, asutakse otsima võimsusi Tammelaane olukorra lahendamiseks. Siin saab olla üks lahendus, mets taastada ja rajatud teed üles võtta.
Riigikohus ju ei jäta siin võimalust võimu omaja soosimiseks. Viga algab ametnike ja otsustajate karistamatusest Tänast sahkerdamist ja venitamist ning ebaõiglust soosivad kehtivas planeerimisseaduses puudu olevad sanktsioonid menetluskorra venitamise ja rikkumise eest. Nii venitatakse planeerimiskohustust ja tähtaegu Viimsis, Raes, Tallinnas aga ka mujal. Tavakodanik on sellisel juhul alati kaotajaks.
Projekteerimistingimuste saaja on siin võitjaks. Projekteerimistingimused tulevad kiirelt ja neid ei saa hõlpsalt vaidlustada (sh üldplaneeringuga vastuolu korral). Selline turumoonutus kus ametnik otsustab kes ja mida planeerib, sõltumata üldplaneeringus olevast, tuleb lõpetada. Kuni selline segadus toimib pole Eestis vaba kinnisvaraturgu ega üldplaneeringu kaitset kodaniku jaoks. Selle asemel on planeerimisvaldkonna segadusest tulenev turutõrge, mis soosib võimuga seotud arendajaid ja uputab kodanikud asjaajamise lootusetusse. Just selles valguses on äsjane Riigikohtu lahend positiivne.
Planeerimisseaduse korda saamine on minu südameasjaks
Ma olen võtnud oma südameasjaks planeerimisseaduse korda tegemise ja just see on teemaks, mida soovin Riigikogusse kandideerimisega ja seal hiljem süsteemse tegutsemisega muuta.
EKRE valitsuse ajal töötati välja planeerimisseadus koos vajalike sanktsioonidega ja kodanike kaasamise taastamisega. Kahjuks ERKE osalusel valitsuse kukutamisega jäi eelnõu Riigikogusse jõudmata aga see eeltöö oli suur ja selle baasil saab edasi liikuda.
Me vajame üldplaneeringute toimivust, järgitavust ja üldplaneeringu kohaste detailplaneeringute kiiret, läbipaistvat ja lihtsat menetlust. Vajame ka seda, et üldplaneeringuid ei muudetaks poliitilise ilujutuga, eriti olukorras kus selleks puudub avalik huvi.
On aeg pöörduda tagasi lihtsa planeerimisseaduse juurde ja muuta pika-ajaline ning strateegilise vaatega ruumiplaneerimine taas aus sees olevaks distsipliiniks ning kaotada sahkerdamine ja turumoonutused.
Me vajame, et planeerimise sisuline kese oleks kodanike kaasamisel, koostööl ja strateegilisel vaatel. Muidu jääb kestma olukord, kus rohevõrgustikud kaotatakse, tuuleparke ei saa energiapuudusega riigis rajada ning võimul olijad menetlevad mida soovivad ning takistavad kõike mis neile või nende toetajatele ei meeldi. Selline omakasukeskne vaade ei ole jätkusuutlik, aus ega eetiline. See on meie vabadusi ja kodanikuühiskonda rikkuv.
Planeerimise mõte eksisteerib kui üldisemaid planeeringud järgitakse. Just üldplaneeringu järgmisega oleks võinud Viimsis vee probleemid ära hoida ja Tammelaane sarnased rohevõrgustiku rikkumised (mida meil on Viimsis olnud kümneid) eos ära jätta.
Kristel Menning, Viimsi vallavolikogu revisjonikomisjoni esimees (EKRE)