Kui maaelu hakkavad suunama rohepöörde “väljakutsed”, siis on Eesti varsti oma toiduta

Juba sõna “väljakutse” on muudetud äraspidiseks, ja kui seda hakkab liberaalne valitsus rohepöörde raames maaelu ning põllumajanduse peal katsetama, on see eluala varsti hukas.

“Väljakutse” mõiste narris suuresti ära praegune rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, kes poole keskkonnaministri ameti pealt teatas, et võtab vastu uue väljakutse, ja hakkas välisministriks. Ta ei harjunud veel ära keskkonnateemadega, kus oluliseks on pika töö kogemus ja oma ala tundmine, kui tormas järgmist ametit mekkima. Nii aga ei olda täielikult kompetentne ühelgi alal.

Uudistes aga kirjutatakse: “Maaeluministeeriumi eestvedamisel alustati sel nädalal tööd uue innovatsiooniprojektiga, mille käigus plaanitakse kaardistada rohepöördega seotud väljakutsed põllumajandustootjate jaoks ning otsida uusi julgeid lahendusi, kuidas muuta toidutootmine aastaks 2035 kliimaneutraalseks.

Ministeeriumi innovatsioonitiimi juhi Sandra Salomi sõnul on tööga alustamiseks viimane aeg, sest rohepööre kogub kiiresti tuure. “Põllumajandussektor seisab silmitsi suurte väljakutsetega, et toota piisavalt toitu, samal ajal panustades keskkonna ja kliimaeesmärkidesse. Meie eesmärgiks on leida lahendusi, kuidas saaks parimal moel rohepöördega kaasa minna ja kuidas rohepööre põllumajandussektori heaks tööle panna,” märkis Salom pressiteates.

“Innovatsioonitiimi tööd võib lugeda edukaks, kui koostöös põllumajandustootjatega kasvab teadmine, mida ja kuidas kliimamõju vähendamiseks teha saab,” lisas Salom. /…/ Tegemist on ühe innovatsiooniprojektiga kümnest riigikantselei poolt ellu kutsutud avaliku sektori innovatsiooniprogrammist. Kõikide meeskondade esimese etapi tööde tulemusi oodatakse mai lõpuks.”

On teada, et Eesti põllumehed elavad niigi peost suhu, neid hoiavad suuresti üleval eurotoetused (mis nüüd “rohelisteks” muutuvad), meie laiuskraadil on põllumajandust raske doteerimiseta elus hoida – ja nüüd tulevad veel ka “väljakutsed”, mis lahti seletatuna tähendavad rohesundi põllumajanduses.

Kui suurtootjad elavad selle ehk veel üle, siis talunikest väiketootjad kõrbevad uute lisakulutustega kohe kindlasti. Konsultatsioonifirma McKinsey uuring kinnitab, et nullemissiooni saavutamine aastaks 2050 läheb maksma 275 triljonit dollarit. See summa tuleb inimeste taskust, nende elujärje arvelt. Eriti teravalt langeb kirves põllumajanduse peale.

Põllumehed saavad tõesti suure “väljakutse”: kas jääda ellu või mitte. Kõike seda saab leevendada vaid valitsusega, kes võtab rohepööret võimalikult ükskõikselt ega tee lollusi kaasa, seega EKRE valitsusega.

Loe ka Euroopa loojang toimub küll roheliselt, aga tähendab ikkagi loojangut