10.02.2022
Au ja kiitus president Alar Karisele sellise olukorra taastamise eest.
Eestlased ütlevad “haugi mälu” ja “mis silmist, see südamest”, aga sageli on vaja mälu värskendada, et valskused ja sigatsemised meelest ei läheks.
Sellel meenutusel on viis tegelast: endine president Kersti Kaljulaid, praegune riigipea Alar Karis, peaminister Kaja Kallas, kaitseminister Kalle Laanet ja kaitseväe juhataja Martin Herem, tegevuspaigaks aga Kadrioru lossi peasissepääs.
Mullu 9. augustil kirjutas ERR: “Kaitseväe auvahtkond kannab edaspidi paraadvormi asemel laigulist”. Ehk täpsemalt: Kaitseväe peastaabi pressijaoskonna ülem Taavi Karotamm selgitas ERR-ile, et muudatus sai teoks 1. juunist kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremi korraldusel. “Välivormi kasutusele võtmine auvahtkonnas ei ole seotud rahalise kokkuhoiuga ning sellega tegeletud juba rohkem kui aasta jooksul. Auvahtkonna vorm asendati laigulise vormiga eesmärgiga vähendada administratiivkoormust ja keskenduda väljaõppe ning lahinguvalmiduse arendamisele,” selgitas Karotamm.
12. oktoobril vahendas Postimees juba teist juttu: “Suvise kokkuleppe järgi võttis Kadrioru auvahtkond kasutusele välivormi ehk nn laigulise vormi. Esmaspäeval ametisse astunud president Alar Karise soovil valvavad sõdurid presidendi kantseleid edaspidi aga taas paraadvormis. Kaitseväe peastaabi pressiesindaja Taavi Laasiku sõnul võeti uus vorm kasutusele esmaspäevase presidendiameti üleandmise tseremoonia järel: «Auvahtkond võttis uue presidendi ametisse määramise tseremoonia järel taas kasutusele auvahtkonna vormi, kuna selline on uue presidendi soov ning tema ja kaitseväe juhataja vaheline kokkulepe,» selgitas Laasik.”
Augustis oli president Kaljulaidi ajal vaja auvahtkonna pidulik vorm välja vahetada, et “vähendada administratiivkoormust ja keskenduda väljaõppe ning lahinguvalmiduse arendamisele” – napilt kaks kuud ja seda enam vaja polnud. Või siis oli, aga sai ka vanaviisi jätkata. Või oli asi uues presidendis, kes ei leppinud sümbolite kaotamisega.
Septembris Riigikogu EKRE fraktsiooniga kohtunud kaitseväe juhatajal kindral Martin Heremil oli raske aru saada sellest, et Kadrioru lossi ees seisvad paraadvormis sõdurid on presidendi auvahtkond, laigulises vormis kaitseväelased aga näevad välja pigem sõjapealiku ihukaitsjatena. EKRE juristist Riigikogu saadik Paul Puustusmaa selgitas talle nagu seinale, et ka kohtunike talaarid ja mõjusa arhitektuuriga kohtumajad pole niisama narrus, vaid mõeldud institutsiooni sümbolina. Kui EKRE esimees Martin Helme uuris, millise kokkuhoiu sai kaitsevägi paraadvormide ärajätmisest, siis selgus, et vahipataljonis vabanes vormide alt paar ruumi ja mõned inimesed sai mujale paigutada.
Selline suunamuutus nii lühikese aja jooksul on lihtsalt selgitatav: võimule tulnud Reformierakonnal ja peaminister Kaja Kallasel oli vaja kärped ellu viia, ette võeti ka kaitsevägi, kindral Herem, kellele sümboolsed asjad midagi ei tähenda, kärpis kõigepealt orkestri, kaplanid ja piduliku vormi, president Kaljulaid sai aru, et tal on nagunii minek ja laskis oma institutsiooni teadlikult ära narrida ning alles presidendiks saanud Alar Karis leidis, et riigi sümbolitega nii ringi ei käida ja tema taastab riigipea ameti esinduslikkuse.
Õpetlikke kohti on kogu loo juures palju: see, kui kergesti loobutakse riiklikust sümboolikast; kui alandlikult annavad sõjaväelased poliitikutele järele, isegi kui nende väljanägemise kallale minnakse; kui põhjendamatud on sageli kärped, sest järgmine inimene saab olukorra tõrgeteta taastada, ja lõpuks – kui lihtsalt saab korraldada riiki riivava segaduse, ilma et keegi selle eest vastutaks.
Tuleb tunnustada president Alar Karist – kui Kersti Kaljulaidil oli suva, kes ja mis väljanägemisega teda, presidendiametit ja riiki sõjaväeliselt esindavad, siis uus riigipea tegi asjad jälle korda. Ühiskonnale aga on õpetlik see, kui lihtne on Eesti Vabariigis sigatseda ja selle eest vastutust mitte kanda.
UU