08.10.2020
Macy Gray laval.
Kroonika vahendab loo sellest, kuidas must Ameerika lauljanna Macy Gray kõik valged “rassistid” Eestisse saadab – seda muidugi nii kõmu kui ka BLM-agenda valguses, nagu Ekspress Grupi väljaandele kohane.
Kui seda lugu aga pisut analüüsida, siis võib tegelik pilt olla teistsugune, kui loos kirjeldatud.
Nimelt olevat lauljanna ja teine poekülastaja haaranud samaaegselt tofu juustu. Kumb selle esimesena haaras, on kahtlemata vaieldav, sest igaüks esitab juhtunut oma positsioonilt. Küll aga selgub, et Gray olevat taandunud ja teine inimene hakkas teda solvama, sealhulgas Aafrikasse tagasi saates.
Mis seal tegelikult juhtus, ei saa vist keegi täpselt teada, aga on väheusutav, et tuntud muusik ja soulilaulja toidutülis nii kergelt järele andis. Ilma igasuguse rassismita võib öelda, et Ameerika kuulsused on nahavärvist hoolimata üsnagi enesekesksed. Pigem oli tüli algataja ikkagi Gray, kellele teine osapool olevat kõigepealt ikkagi ebaviisakust ette heitnud, mida tunnistab ka Kroonika.
Macy Gray viisakustaset iseloomustab kahtlemata kõige paremini Kroonikas nähtava video lõpp, kus ta ütleb: “Suudelge mu tagumikku enne, kui lähete!” Sellise ropu suuga lauljatar oli päris kindlasti tülis tooniandev pool.
Mis aga puutub nn rassismi, siis ilmselt ei saanud Gray oma riivatud eneseuhkust teisiti tagasi, kui algatas “rassitüli”. Kui tuletada meelde krimisarja “Damon” (1998), kus politseinikust nimitegelast mängis Damon Wayans, siis too lahendaski kõik kriisiolukorrad rünnakuga: “Sa ütled seda sellepärast, et ma olen mustanahaline?” See mõjus alati ja “rassist” taandus.
Isegi kui tüli teine osapool saatis lauljanna Aafrikasse, siis ei maksa sellestki kohe rassismi välja lugeda. Psühholoogid väidavad, et ärritunud inimesed solvavad teisi, neile tundmatuid inimesi, ennekõike väliste tunnuste järgi. Olnuks Gray jaapanlanna, nimetaks ebaviisakas inimene teda pilusilmaks; olnuks ta karguga, oleks teda tõenäoliselt sandiks nimetatud; olnuks mõlemad naised mustad, oleks teine inimene teda võib-olla hooraks tembeldanud. Mis muidugi ei õigusta kuidagi ebaviisakust.
Macy Gray saatis rassistid Eestisse, sest siin olevat valgete protsent kõige kõrgem – eks seegi ole tema poolt omamoodi rassism. Tegelikult on Euroopas teisigi riike, kus rahvasteränne pole veel selliseid agressiivselt käituvaid nõudlejaid massiliselt kohale toonud. Mis aga puutub Eestisse, siis siin on migratsioonist tingitud vastuolud ka valge rassi piires – kuna üks okupatsioonivõim asustas siia sadu tuhandeid omi migrante, kellest enamik ei soovigi integreeruda.
Kui selles tülis oleks Gray ja tema solvaja kõrval seisnud põlisrahva esindaja ehk indiaanlane, oleks ta ilmselt mõelnud: “Võiksite mõlemad koju tagasi minna, üks Euroopasse, teine Aafrikasse, sest see on meie, indiaanlaste maa, mille te olete meilt ära võtnud!”
Rassiste Eestisse saatev lauljanna ei mõtle kahtlemata sellele, kuidas Ameerikas on kõik oma paralleelühiskondadesse sulgunud – neegrid oma getodesse, hiinlased Chinatown`idesse, latiinod oma linnajagudesse ja nii edasi. Erinevad kultuurid mitte ei rikasta, kuivõrd tekitavad omavahel hõõrumisi, juba olmetasandilt.
Mustanahalised pole selles mosaiigis sugugi nurka surutud – kogu BLM-i mäss näitab, et kui Macy Gray sugused tänavatel on, tasub kohe kõrvaltänavale põgeneda, enne kui tagumikku suudlema pannakse.
Aga liberaalne meedia ja BLM said jällegi juurde ühe “rassismijuhtumi”. Kuigi libauudisena.