Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kuldar Kesküla: kui Venemaa saab Ukraina sõjas hinge tõmmata, tuleb uus sõda juba mõne aja pärast

05.12.2022
Kolonelleitnant reservis Kuldar Kesküla.
© UU

Venemaa vallutussõda Ukrainas on toonud nii Eestis, kui ka mujal maailmas kaasa diskussioone ja arvamusavaldusi sellest, kuidas saavutada võimalus rahu sõlmimiseks. Peamiselt põhjuseks erinevad hirmud, et mis saab Venemaast edasi ja kuidas tulla toime Ukraina toetamisega. Ukraina edusammud ja sellest tulenev teadmatus edasiste arengute osas paneb nii mõnegi „poliitrahuvalvaja“ Euroopas ja kaugemalgi tegutsema selle nimel, et Ukraina ja Venemaa omavahel läbi räägiksid, mille tulemuseks oleks sõjategevuse lõppemine ja neile mugava rahu saabumine.

Rahu – see on kindlasti midagi, mida soovivad kõik normaalselt mõtlevad inimesed maailmas. Rahu nimel tegutsemine peaks olema eelkõige sõjaeelne pingutus, kuid sõjalise konflikti olukorras on sellise pingutuse lähtekohad juba teised. Taastatud rahu annaks küll võimaluse hakata sõjategevuses kannatanud piirkondi üles ehitama, taastada normaalne elu- ja majanduskeskkond, inimestele taas koju naasta. Küsimus jääb aga kuniks?

Mida toob kaasa endaga kaalutletud sõjale järgnev mõtlematult taastatud rahu?

Euroopa seisab silmitsi üleüldisest hinnatõusust, migratsioonist ja energiakriisist tuleneva elukvaliteedi langusega. Inimesed ei hakka süvenema põhjalikult elukvaliteedi languse ja Ukrainas möllava sõja põhjuslikku seosesse ja seda ei saagi neilt eeldada, sest nende jaoks on asi lihtne. Ja lihtsad asjad sobivad paljudele poliitikutele masside juhtimiseks. Riikides tekkinud sisemised probleemid tekitavad olukorra, kus sõda Ukrainas muutub järjest kaugemaks ja vähemtähtsamaks. Seega on loomulik, et järjest rohkem hakatakse rääkima sõja lõpetamise vajadusest. Lihtsustatult ja mõtlematult.

Kahjuks ei mõisteta, et läbi energia, majanduse ja migratsiooni otsese ja kaudse mõjutamise Euroopa riikides täidab Venemaa peamiselt eesmärki suunata Euroopa riikide tähelepanu Ukraina sõjalt rohkem siseriiklikele probleemidele mõjutamaks Euroopa riike ja poliitikuid  läbi viima Venemaale soodsaid Euroopa julgeoleku vastaseid tegevusi.

Euroopa riigid on ennast juba lähiajalooliselt pannud sõltuma Venemaalt tulevast soodsast energiaressursist. Ja see soodne energia on päris kalliks maksma läinud, arvestades kujunenud julgeolekuolukorda. Lootus, et sõjategevuse lõppedes oleks võimalik taas ehk hakata sisse ostma odavaid energiaressursse on julgeoleku mõttes äärmiselt rumal. Venemaa kasutab sedasama energiat relvana Euroopa vastu. Kahjuks on raske suhtuda optimistlikult võimalusse, et Lääne riigid oma senist arusaama Venemaa suhtes muudaksid. Ilusaid sõnu on palju, aga lapsemeelsust paraku oluliselt rohkem. Lapsemeelsuse taga võib samas ikkagi olla suures osas kasumiahnus, kuna Venemaa päritolu energia vahendamine on ikka väga tulus äri…. .

Hoolimata asjaolust, et Venemaa valjuhäälselt ei ole väljendanud soovi rahu saavutamise osas, on antud olukorras rahu sõlmimine eelkõige kasulik vaid Venemaale. Kahtlemata on kõigile selge, et Putini välksõda Ukraina vastu jäigi tema ja tema kaaskonna veriseks unistuseks, aga see ei tähenda, et ta ei oleks kättemaksuhimuline. Paraku on olukord rindel kõike muud, kui Venemaale soodne ning vaherahu või rahu (kindlasti ajutine) oleks vägagi vajalik selleks, et oma pekstud poegi üles turgutada ning sõjatehnika puudujääke täiendada. Olukorras, kus Venemaa relvajõududel ei ole enam seda suurt ülekaalu elavjõu ja tehnika osas, ei suuda nad ühtegi tõsisemat sõjalist operatsiooni selle sõja käigus teostada. Seetõttu on Venemaale  hädavajalik oma ressursid põhjalikult ümber korraldada ning võita aega nende ümberkorralduste tegemiseks. Selleks on Venemaale sobivaid variante kaks – vaherahu või sõja lõpetamine rahulepinguga kokkulepitud tingimustel, mis iganes need ka ei oleks.

Vaherahu puhul lõpetatakse aktiivne sõjategevus selles seisus, kuhu see on jõudnud hetkel ja siis hakatakse aega venitama absurdsete nõudmiste, läbirääkimiste ja tõeväänamistega. Suure tõenäosusega see ühegi kokkuleppeni ei vii, küll aga võidab aega Venemaa jaoks, mis on neile äärmiselt kriitilise tähtsusega praeguses kujunenud olukorras. Oluline on meeles pidada asjaolu, et kokkulepped Venemaaga on võimalikud ainult neile sobivatel tingimustel ja see tähendab, et teine lepingupool on sunnitud midagi neile loovutama. Nii on alati olnud ja on ka edaspidi, kui Venemaa suunaline poliitika ei muutu kohe.

Venemaa on näidanud läbi sajandite, et vägivald, sealhulgas oma kodanike suhtes, on nende jaoks elustiil. See kordub taas niipea, kui on veidi jõudu kogutud. Kui praegu lähtuvalt majanduslikest vajadustest suruda Ukrainale peale rahu, tooks see lähimas tulevikus kaasa väga ohtlikke ja hävitavaid tegevusi Venemaa poolt meie suhtes. Rahulepingu sõlmimist ja selle kaudu sõja lõpetamist esitleks Venemaa, kui enda suurepärast sõjalis-diplomaatilist võitu ning kindlustaks praeguse režiimi püsimajäämise veel pikaks ajaks ning oluliselt tugevamatel jalgadel, kui praeguseni.

Lisaks on vaja mõista, et Venemaa teeb praegusest sõjast enda jaoks järeldused, mis aitavad tal alustada põhjalikke ettevalmistusi selleks, et kollektiivse lääne relvastuse tehnoloogilist üleolekut oluliselt vähendada. Nad on praegu tunda saanud, millega nad kokku peavad puutuma ja kindlasti kujundavad vastavalt sellele ka oma võimekused ümber. Paraku ressursse ja võimekaid sõpru neil leidub. Kui Venemaa taas tunneb ennast kindlalt, siis ta jätkab oma vallutuslikke plaane. See oleks aga ennekõike Eesti, Läti, Leedu, Poola ja vahest isegi Soome julgeolekule suureks riskiks. Veelgi enam, nii mõnigi vallutusaldis riik maailmas, suur või väike, hindab sellist „rahu nimel andeks andmise“ poliitikat enda agressioonide planeerimisel igati soodsaks ja julgustavaks.

Seega ei ole igasugune rahu saavutamine Ukrainas hetkel Euroopa ega ka maailma julgeoleku huvides. Kõlab väga karmilt, aga rahuleping hetkel on meie ja suure osa Euroopa jaoks lausa surmava ohuga ja oleks järjekordne ajalooline viga. Isegi, kui võimult kaob Vladimir Putin, ei tähenda see Venemaa poliitiliste ja sõjaliste ambitsioonide muutumist selliselt, et idast lähtuv oht kaoks. Ennekõike on Venemaa kuritegelikul režiimil, kus Vladimir Putin on ainult üks mängija, vajalik saavutada rahu selleks, et põhjalikult läbi mõelda selle sõja õppetunnid tuleviku vigade vältimiseks. See annaks võimaluse Venemaale võimaluse relvastuse tootmise taaskäivitamiseks ja ühtlasi luuretegevuse arendamiseks eesmärgiga tekitada ebastabiilsust ja sisepingeid Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikides. Tõenäoliselt teatava perioodi jooksul, kas 5 või 10 aasta jooksul taastab Venemaa oma võimekuse sõjalise ründe läbiviimiseks. Tundes ennast taas tugevamalt, ei kahtle Venemaa kindlasti seda sõjalist jõudu kasutada oma naabrite suhtes.

Selleks, et saaks välistada Venemaa suunalt suurt ja jubedat sõda Euroopas tulevikus, ei saa keegi mõelda neutraliteedile, vaid on oluline valida pool, nagu suurem osa Euroopast sh Eesti on teinud.  Praegusel ajal on rahust olulisem olemasolevas sõjas Ukraina poliitiline, majanduslik ja sõjaline toetamine lõpuni nii, et see viiks Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamiseni,  Venemaa täieliku kaotuse ning impeeriumi hävimiseni. Kui Venemaa säilib praegusel kujul ja juhtimisel, säilib Venemaast lähtuv agressioonioht ka tulevikus. Venemaa kuritegelikku tegevust on liiga pikka aega leplikult pealt vaadatud. Putini režiim peab lõpuks saama karistatud, sest leppides nende kuritegudega muutume nende kuritegude kaasosalisteks. See on aga vangla mentaliteediga Venemaa kuritegelikule režiimile ülioluline, vastavalt varga traditsioonidele.

Kuldar Kesküla

Kolonelleitnant reservis

EKRE liige

Lugu ilmus algselt Delfis