Läänemaailmas käib totaalne rünnak elu vastu

Eestimaal, mujal Euroopas ja kogu Läänes on üks agressiivne ideoloogia, mis paiskab segi kogu normaalse elu.

Must huumor räägib sellest, kuidas pere istub õhtul elutoas ja järsku ütleb vanem tütar isale-emale: “Mulle tuleb homme kaaslane külla… ainult, et see ei ole mees, vaid naine. Ma olen lesbi!” Jahmunud vanemad on algul vait, aga noogutavad siis alistunult: “No tutvusta pealegi oma kooselukaaslast!” Nähes vanemate leppivat suhtumist, teatab teine tütar: “Mina proovisin kõik identiteedid läbi ja leidsin, et olen ka lesbi, mulle meeldivad naised.” Selle peale kilkab noorim tütar: “Mina tahan ka lesbi olla!”

Isal saab hing täis ja ta käratab: “Kas siis tõesti keegi teist ei too meile tutvustamiseks siia meest!” Seepeale avaneb poja toa uks ja ta teatab rahulikult: “Mina toon!”

Nii paraku ongi. Eluandvat mehe-naise suhet tõrjutakse kõrvale ja asemele surutakse samasooliste või “kõik-kõigiga” suunitlust, sooneutraalsust, transsoolisust. Kõik see toimub küüniliselt, salakavalalt ja agressiivselt. Noori ahvatletakse “otsima õiget  identiteeti”, kusjuures tulemuseks peab olema see, et nad leiavadki “mingi muu” soolise või seksuaalse variandi, peaasi, et see erineks kõigest sellest, mida inimkond on siiani õigeks pidanud.

Kõike seda põhjendatakse valikuvabadusega “suunamuutja” jaoks, kusjuures kõik teised on kohustatud seda aktsepteerima, tahtku ta kasvõi spinat või külmkapp olla – see on tema inimõigus, ja kui seda teha ei saa, siis ahistatakse tema õrna hinge. Noored lähevad alati avangardismiga kaasa.

Löök on suunatud ennekõike traditsioonilise pere pihta, kuid kogu agenda on märgatavalt laiem. Kas keegi usub, et näiteks levima hakanud idee lastest loobumisest kliima nimel ei ole seotud homoseksualismi levitamisega? Või abordiõigust nõudev agenda? Kõik nad on suunatud sellele, et lapsi ei sünniks – nii saab anda hoobi näiteks ka rahvuslusele, sest näiteks eestlaste arvukus kahaneb kiiresti just sündide vähesuse tõttu. Kõik vasakliberaalsed algatused on viljad ühelt puult, mille on istutanud Soros ja selle eesmärgiks on luua uus inimene, homo neomarxismus.

Aga pilt on laiemgi – nii hävitatakse traditsioone, ajalugu ja seniseid loomulikke identiteete, ajades tülli ka erinevad põlvkonnad (see on nähtav ka Pärnitsate-Eestis). Lääne heaoluühiskonnas sünnib niigi vähe lapsi ja mida rohkem on homoseksualiste ning lapsepõlgajaid, seda rohkem kaovad peretraditsioonid, põlvkondade järjepidevus, suguvõsade ajalugu, põlvest põlve kantavad nimed ja nii edasi.

Meilgi on küllalt ühe-kahe lapsega peresid. Kui poeg otsustab hakata geiks ning tütar ei sünnita kliima nimel, ei tule vanavanematele ka lapselapsi ning neil pole vanaduspõlves kedagi õpetada ja kasvatada, kellest rõõmu tunda. Ilmselt kasvab edaspidi eakate hulk, kellel pole õnnetunnet lastelastest, sest nende lapsed otsustasid hakata elupuu kuivanud oksteks.

Siinkohal ütleb mõnigi vasakliberaal, et iga inimese valik on ainult enda teha või nagu kombeks on väita: “Minu keha on minu oma!” Aga geiagenda või lastetuspropagandaga kaasa läinud noored jätavad oma uue identiteedi nimel vanemadki ilma õnnetundest hüpitada põlvel lapselapsi. Praegu geiideoloogia ongi suuresti suunatud sellele, et põlvkonnad tülli ajada ja luua samasooliste pavlikmorozovite ühiskond, kes ei hooli ei esivanematest ega järeltulijatest, hoolivad ainult enda egost.

Vanavanemad surevad üksikutena ja ega nende lapsepõlgajatest järeltulijatelgi paremini lähe – sureb üks geipaari liige, aga lapsi, kes hingele jõudu annaks, ju ei ole. Jah, paljud geid lapsendavad, aga ega heterod neile lapsi sünnita, pealegi – kui ollakse valinud eluliini lõpetamine, mis te siis enam lapsendate võõrast verd?

Praegune homoseksualismi massipropaganda ei ole suunatud sellele, et inimesed oma “õige identiteedi” leiaksid – see on suunatud sellele, et võimalikud paljud loobuksid aktiivse ajupesu tulemusel eluandvast heteroseksuaalsusest ning valiksid mingi muu, kuid kindlasti lastetu tee. Käib rünnak ELU vastu.