14.04.2022
Tavaline pilt: EKRE fraktsioon ainsana Riigikogu saalis
Eile, 13.aprillil, pidas Mart Helme Riigikogus kõne, kus ta avaldas oma mõtteid sõjapõgenike kontrollimatu massiimmigratsioonist, mis tekitas järjekordselt palju reaktsioone, eriti vasakpoolsete seas.
Mulle jääb arusaamatuks üks üsna lihtne asi. Kuidas me oleme jõudnud sellisesse olukorda, kus on kombeks rääkida ainult headest asjadest, pannes silmad kinni halbade suhtes?
Me elame maailmas, milles meid käsikäes kauni paleusega ümbritseb karm tegelikkus ehk siiamaani ei ole kuhugi kadunud nälg, seksuaalorjus, lastemüük, uimastid, alkohol ja lõbumajandus. Paljud meist alati üritavad mõelda teiste kohta positiivselt ning see on muidugi suurepärane, aga me elame maailmas, kus kõik inimesed ja asjaolud, mis meid ümbritsevad, ei saa tahestahtmata vastata meie püstitatud ootustele.
Mart tõstatas väga tähtsaid probleeme, mille ees eelistavad kõik oma silmad ja kõrvad kinni pigistada. Nii meie kui ka teiste riikide meedia ise on ju avaldanud artikleid, et Ukrainas olla tõsiseks probleemiks tuberkuloosi, HIV-i, leetrite ja muude taudide puhangud. See on naljakas, sest need haigused olid nii ohtlikud ja levinud eelmisel sajandil. Olgu tuberkuloosi ja leetritega kuidas on, aga mis värk selle koroonaga siis nüüd ühtäkki välja kujunes?
Kontrollib siis keegi, kas sõjapõgenik on vaktsineeritud ja vastasel juhul ka pakub võimalust see ära teha? Eesti rahvast hirmutati ja piinati küll kaks aastat järjest, aga kas põgenikel on eriline luba olla vaktsineerimata?
Nende n-ö prostituutide kohta tahan öelda nii palju, et neid on olemas olnud tõenäoliselt juba aegade algusest saadik ja kindlasti ei kao „punaste laternate tänavad” ei meil ega mujal edaspidigi kuhugi, lihtsalt tulevad kord vähem, kord enam varjatult esile. Kindlasti oleks kõiki, kes Eestisse on laekunud, tõepoolest liialdus ja ülekohuski kahtlustada. Aga kas need, kes varem oma kodumaal juba kaua aega leiva sellel teel välja on teeninud, lähevad nüüd töötama Maximasse sandikopikate eest? Vaevalt küll, ei nad lähe, tõenäoliselt jätkavad nad siin Eestiski maailma vanimaks peetava ameti pidamist, teame ju ammu, et inimene pole nii aldis ümber sündima, kui sageli eeldame.
Antud olukorras peame julgema tõtt vaadata, kui vähemalt natukenegi tunneme soovi oma riiki ratsionaalselt juhtida. Oluline on näha probleemi kahest küljest. Tõepoolest, mõned asjad on ebameeldivad ja tunduvad esmapilgul uskumatud, kuid, nagu näitab kasvõi ajalugugi, tulevad need kõik tavapäraselt varem või hiljem välja.
Lana Leemets
