Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Loogikavaba homopropaganda ehk üks marginaalne vähemus samastab ennast pretensioonikalt enamusega

-
04.07.2022
Heteroseksuaalsed inimesed enda fantaasiaid linnatänavatel ei reklaami, nagu teevad seda need Brasiilia homod.
© Scanpix

Sotsiaalmeediakeskkonnas Meediakriitika kirjutab Andri Kiige “suunamudijast Soomes”, kes kurdab Õhtulehes oma probleeme.

“Anu Saagim ja keegi Soomes elav suunamudija murravad lahtisest uksest sisse, nõudes, et kui ühiskond ei taha näha pealetükkivat homoerootikat, kõikvõimalikke LGBT-paraade jne., siis ei taha homoseksuaalsed inimesed omakorda näha heteroseksuaalset erootikat linnapildis e. heteroseksuaalseid inimesi pargipingil vahekorda astumas.

Kui jätta kõrvale asjaolu, et homoseksuaalid on marginaalne vähemus ja heteroseksuaalid valdav enamus ühiskonnast – asjaolu, mis kujundab kultuurinormid – saab antud “suunamudija” sooviga vaid nõustuda: mitte keegi ei taha näha suvalisi, võõraid heteroseksuaalseid isikuid pargipingil vahekorda astumas või avalikult aelemas.

“Suunamudija” jutt, kuidas selline aelemine või pargipingil vahekorras olemine olevat “ühiskonna jaoks justkui okei, kuna tegu on heteroseksuaalsete inimestega”, kuulub täieliku jama kategooriasse.

Liiati on heteroseksuaalsete inimeste pargipingil toimuvale vahekorrale otsa komistamine äärmine haruldus ja mingeid heteroseksuaalsete parafiiliate või vahekordade paraadrongkäike, kus heteroseksuaalsed isikud paljastaksid oma seksuaalinstrumentaariumi ja marsiksid eneste seksuaalvalikuid presenteerides, rind kummis, lippude all – ei eksisteeri üldse. Mida ei saa paraku öelda homoseksuaalsete paraadide kohta. Neid pole vaja “otsida”, neid korraldatakse avalikus linnaruumis eesmärgiga võimalikult palju tähelepanu püüda ja häirida võimalikult palju neid, kellele selliseid asjad tunduvad loomuvastased.

Loo lõpus tuleb ka välja, et pealkirjas presenteeritud “mõttetera” on lihtsalt suusoojaks öeldud ja isik hoomab väga hästi, et homoseksuaalide eesmärk suures plaanis ongi taotleda tähelepanu – tendents, mis selgelt erineb sellele vastanduvast kultuurinormist, mis taotleb üldjoontes, et iga inimese seksuaalvaldkond olgu tema isiklik asi ja et sellest pole vaja vastu ülejäänud ühiskonna tahtmist teha pidevat avalikku teemat ja ühiskondliku tähelepanu keskpunkti.”