Loone Ots: Tartu linna üldplaneering aitab hävitada nii loodust kui ka kultuuri

Arvamus,
©Uued Uudised
Aino Kallase maja kohta pidas ettekande Loone Ots.

Eesti looduskaitse seltsi sügiskonverents „Linna parkide ja rohealade kaitsest Tartu uuest üldplaneeringus“ keskendus rahvusarhiivi saalis küsimusele, kas rohelus on üldplaneeringus ehk ÜPs piisavalt kaitstud. Vastus oli ette teada – ei ole.

Eksperdid

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Konverentsi juhtis Eesti Looduskaitse Seltsi juhatuse esimees, Eesti Maaülikooli maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse professor Kalev Sepp. Esinesid looduskaitsja Irja Alakivi, maastikuarhitekt Sulev Nurme, maastikuökoloog Anneli Palo, TÜ keskkonnatervishoiu kaasprofessor Hans Orro, TÜ geriaatria kaasprofessor, TÜ Kliinikumi vanemarst-õppejõud Helgi Kolk ja Roheliste esindaja Johanna Maria Tõugu. Oskar ja Aino Kallase maja kohta pidas ettekande allakirjutanu.

Rõhutati Tartu parkide väärtust, liigirikkust, tervisekasu ja mõju kliimamuutuste tasandamisele. Iga mõtlev inimene, sealhulgas noored, on Tartu linnas roheluse poolt. Siin ei saa olla kaksipidi arvamusi. Linna suhtumist Sanatooriumi ja Ihaste parkidesse näitab aga ilmekalt ÜP materjalide kantseliitlikult libe sõnakasutus à la „linn oma seisukohtades arvestanud planeerimisseaduse kohaseid planeerimise põhimõtteid, olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid…“

Konverentsi lõpus võeti ühel meelel vastu pöördumine Tartu linnavalitsuse poole. Nõuti senise üldplaneeringu kinnitamata jätmist ja Ihaste ning Sanatooriumi pargialade säilitamist.

Kas hävitame tahtlikult ka kultuuri?

Kui võtame Tartu ÜP vastu praegusel kujul, siis hävitame mitte ainult armastatud puhke- ja spordipaigad, vaid ka häbiväärselt suur tüki Tartu liigirikkust ja kultuurilugu. Tartu linna idee jätkata Sanatooriumi pargis senise detailplaneeringuga kahjustab kindlalt Tartu loodust. Toomemäe ja Ropka järel suuruselt kolmas park lõuna pool Emajõge kätkeb hinnalisi puid, mis on säilinud pargi rajajate ja sealsete kruntide esimeste omanike, rahvuslike tegelaste Aleksander Eisenschmidti ja Oskar Kallase aegadest. Alleed, krundipiirded ja puiesteed on veel praegu, üle 100 aasta hiljem selgelt näha. Park on hooletusse jäetud, kuid kehv seisund ei tohi olla põhjus rohelust hoopis hävitada. Peab lihtsalt leidma tahet minna parki sae asemel oksakääride ja võsalõikuriga, kuivõrd teatud kohtades katab juba kogu puudealust isetärganud noorte vahtrate vaip.

Pargis asuv soome-eesti kirjaniku, omal ajal kõige tõlgituma eesti autori Aino Kallase ja maailma esimese rahvaluuledoktori, diplomaat Oskar Kallase kodu Raja 31a on praegu konserveeritud ja seisab tühjalt, arendaja panustab uusehitistele ega huvitu meie ja ka soomlaste kultuuriloole märgilise tähtsusega uusklassitsistlikust taluhäärberist. Lisaks ehitisväärtusele on hoone olnud ka mitme kirjandusteose sünnipaik ja Kallaste salong Tartu ning terve Eesti intelligentsi kooskäimiskohaks. Oskar Kallase arveraamatud ja muu materjal näitavad, kui suure hoole ja sooja südamega arendas perekond Kallas õitsva haritlastetalu välja maapinnast, mis oli ostuhetkel „puudeta, veeta“.

Kallased müüsid talu 1923. a Tartu linnale teades, et sinna asutatakse orbudekodu. Sealt sai talu ka uue nime – Lastela. Hea pakkumise tõttu müüs linn talu aga edasi ja see jäi eraomandisse. Tulemus on paigalseis ja hiiliv lagunemine. Hoone tuleb saada tingimata tagasi linna bilanssi. Vaikse kuhtumise asemel peab leidma võimalused kasutada. Ideid jätkub: Eesti diplomaatiamuuseum, nii Tartu kui ka teistele lastele suunatud kultuuriloo õpikeskus, kirjanike loomekoda ja veel mitmeid teisi plaane.

Ihaste linnaosa krundil

Ihaste paljuvaieldud ÜP sätestab, et koht, kus Ihaste metsa säilitatakse, on ühtlasi rekreatsiooniala. Kuid liigirikas taimestik ei saa säilida, kui sellel pidevalt joostakse, kõnnitatakse koeri jne. Haruldaste taimeliikide kasvuala on küll justkui alles jäetud, ent kõrval kulgev autotee lennutab tolmu ja gaase, lähedane elamuarendus aga paneb loodusele uue koorma nt sügislehtedena, mida paljud vähem teadlikud inimesed viivad loodusesse, kus need takistavad alustaimede kasvu.

Ihaste 18 krundi lageraie on hävitanud juba poole sealset metsa, hoolimata tõigast, et elanikud on pöördunud kohtusse, sest raie on ebaseaduslik. Alles täna lubati raie seisma panna, kas valimiste lõpuni või ka tegelikult, pole teada. Ent poole metsa jaoks on otsus igal juhul hiljaks jäänud.

Pargid ja rohealad on vaieldamatult tähtsad inimeste tervisele ja aitavad seda hoida.

Konverentsi lõpetasid vaba mikrofon ja üldine arutelu. Leiti, et detailplaneeringu vastuvõtmisega peab ootama, kuni pärast 17. oktoobri valimisi koguneb uus, loodetavasti senisest loodus- ja ka tartlastesõbralikum volikogu. Tähtsate otsuste puhul – aga looduse säilitamine linnaruumis on kahtlemata tähtis otsus – oleks linna kohustus kaasata elanikke rahvahääletuste kaudu. Miks pole seda seni tehtud? Hääletades võidaks kindlasti inimeste terve mõistus ja armastus kodulinna vastu.

Loone Ots

EESTI LOODUSKAITSE SELTSI PÖÖRDUMINE TARTU LINNAVOLIKOGU POOLE

Pöördumine Tartu Linnavolikogu poole – ettepanek mitte kehtestada “Tartu linna üldplaneering 2040+” selles esinevate suurte puuduste tõttu.

Käesolevaga juhime Tartu Linnavolikogu esimehe, fraktsioonide esimeeste, komisjonide esimeeste ja linnavolikogu liikmete tähelepanu suurtele puudustele volikogule kehtestamiseks esitatud “Tartu linna üldplaneering 2040+” eelnõus, eriti linnalooduse alahindamist, parkide ja muude rohealade planeerimist vähendamise suunas ning sellest tulenevaid olulisi negatiivseid mõjusid.

Eesti Looduskaitse Seltsi Tartu osakonna sügiskonverentsil 6. oktoobril 2021. a arutati ja analüüsiti olukorda kahes suures üldplaneeringu konfliktipiirkonnas (Ihaste tee 18 ja Sanatooriumi park) nii kultuuri, loodushoiu ja looduskaitse kui ka rahvatervise seisukohast. Esinejad-eksperdid ja sõnavõtjad rõhutasid nende alade ökoloogilist, kultuuriloolist kui ka puhkemajanduslikku ja tervise ning heaolu tagamise tähtsust Tartu linna elanikele. Rõhutati ka vajadust arvesse võtta muid arvukaid planeeringu vaidlustes üles jäänud ning linna poolt põhjendamatult tagasi lükatud ettepanekuid (Kesklinna park ja teised kesklinna pargialad jne).

Konverentsi üksmeelne otsus oli saata pöördumine linnavolikogule ettepanekuga mitte hääletada üldplaneeringu kehtestamise poolt ning anda ülesanne linnavalitsusele rohevõrgustiku ning kliimamuutustega arvestamise teema täiendavaks läbitöötamiseks.

Ühtlasi märgime, et üldplaneeringu puudustele juhtis oma 20.09.2021 nr 14-11/5332-150 kirjas tähelepanu ka regionaalhaldusminister Jaak Aab. Tsitaat: “Üldplaneeringust ei ole leitavad üldised tingimused kliimamuutustega arvestamiseks, vaatamata sellele, et KSH aruanne deklareerib kliimamuutustega kaasnevate teguritega arvestamist. Kliimamuutustega arvestamise käsitlemisel jäävad kesiseks rohefaktori, rohevõrgustiku ja tänavahaljastuse osad, kus vääriks enam väärtustamist ka lahutamatu elurikkust kandev osa avalikus ruumis (alleed, tänavapuud jms). Toodud teemade käsitlus puudub ka kaardirakenduse üldistes ja kohapõhistes maakasutus- ning ehitustingimustes. See võib muuta keerulisemaks üldplaneeringu rakendamise detailplaneeringu koostamise ja projekteerimistingimuste andmise alusena.” 

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused