Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Lugeja kirjutab: Raske on aga…

-
07.03.2022
Ajalehti tuleb lugeda nii ridade viisi kui ka ridade vahelt. Pilt on illustratiivne.
© Uued Uudised

Kas sina loed uudiseid mis sinu tähelepanu köidavad või piirdud sa ainult pealkirjade lugemisega? No mina loen ka, loen erinevaid artikleid nii siit- kui sealtpoolt maakera aga… Tänast meediamaastiku sirvides ei leia kahjuks enam naljalt lugusid-artikleid mida sooviks jagada edasi, artikleid mis ei tekita tunnet, et mis pagana kelbast see inimene on kirjutanud või välja öelnud?

Raske on, raske on kõigi nende idiootsete covidi-piirangute, maskikohustuse, vaktsiinipasside, lollidevalitsuse ja muu ahistava ning lihtrahvast vaesustava jura pärast. Aga veel raskem on ukrainlastel, kes oma riigi eest praegu võitlevad, veel raskem on emadel kes peavad oma kodu jätma ja lahkuma riigist koos lastega, raske on isadel kes eraldatakse perest ja jäävad kodumaale võitlema terroristide-okupantide vastu, raske on kõigil nendel, kes on kaotanud lähedase või oma kõige kallima vara ehk lapse.

See teeb kurvaks, ent sellest kõigest hoolimata, et miljonid inimesed põgenevad Ukrainast sõjakoleduste eest, kubiseb terve internet valeuudistest ja propagandast materjalist, mis väidab, et ukrainlased ise pommitavad ennast, tapavad oma inimesi ja vaeseid vene sõdureid kes ei ole tulnud mitte Ukrainat okupeerima vaid ukrainlasi päästma ja abistama ning kõige kurja juur pidavat olema Ukraina praegune valitsus, eesotsas presidendiga. Jabur ju! Aga see valeinfost ja pahatahtlikust propagandast uinutatud inimestele ei loe.

Kuna meie kohalik meedia on viimastel aastatel täielikuks ebausutavaks muutunud, siis olen alati nende püüdlikele müügiagentidele öelnud, kui nad mind telefonitsi tülitavad, et seni kuni te edastate ainult kallutatud infot ja valet, siis ma ei saa sellist ebausaldusväärset meediat tarbida.

Ütlen ausalt, et Venemaa rünnak Ukraina vastu muutis minu arvamust ja suhtumist Venemaasse ja venelastesse täielikult, ma poleks seda kunagi osanud arvata, aga täna ma ei soovi isegi vene muusikat enam kuulata, see tundub nüüd vastumeelne! Ma poleks arvanud, et ma kunagi sooviks oma riiki vabatahtlikult kaitsta, kuigi meie valitsus on teinud kogu aeg seda, et lihtrahva elu ei oleks liiga lihtne, et me ei tunneks ennast ühtsena, et oleks klasside erisus ja ühiskonna lõhestuvus süveneks aga näed, Venemaa rünnak muutis mind ja kindlasti ka paljusid teisi eesti inimesi.

Praegu ongi elu sedavõrd kummalisse faasi jõudnud, et kui sa ei ole lasknud endale ollust ülavarde suruda, siis ei olegi sa justkui täisväärtuslik inimene enam, sind lastakse töölt lahti, sa ei saa kursustele minna, sind ei võeta tööle, sa ei saa reisida, ei saa teatrisse, kinno, restorani, aga mis kõige tobedam – kui sa ei ole vaktsineeritud, siis sa ei saa ka riigikaitses osaleda.