Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Lugeja küsib: kas olen rassist, kui ei taha aafriklastega tegemist teha?

-
14.07.2021
Tallinn on juba võõraid täis ja eestlane tunneb ennast siin aina ebamugavamalt. Pilt on illustratiivne.
© UU

Portaalile on oma arvamuse edastanud kaks eestlast, kes soovivad rääkida avalikult Eestis kasvavast Aafrika kogukonnast.

Üks neist on noor Lõuna-Eestist pärit naine, kes töötab Tallinnas, üürib väikest korterit ja sooviks elada tülitamata.

“Meie majas on üürikorterid, kus elavad peamiselt minu moodi Tallinnasse tulnud eestlased ja venelased. Siiamaani polnud naabritega suurt tegemist, kuni ühte korterisse kolisid aafriklased. Ei teagi, palju neid seal on, sest ilmselt käivad kogu aeg mingid sõbrad külas,” kirjeldab naine.

Probleemiks on saanud pidev tülitamine mustanahaliste poolt. “Kui hommikul tööle lähen, pole kedagi väljas, aga koju naastes on alati maja ümbruses kamp aafriklasi ja üks naine lesib helistades aknalaual. Minu jaoks on ebameeldiv see, et need mehed jõllitavad pidevalt mind, üritavad alati juttu teha ja kutsuvad endale külla. Olen öelnud, et pole huvitatud, aga see tundub neid ärritavat ja järgmisel korral on nad veelgi pealetükkivad,” kirjeldab eestlanna.

Maja omanikfirmast öeldi, et nemad üürivad kortereid kõigile soovijatele ega saa midagi teha, kui võõrad teiste elanikega tutvust sobitada üritavad. “Kohalikud ma paneksin paika, aga nendega ei oska midagi peale hakata, sest ma ei tea, kaugele nad võivad minna, sest äraütlemine ärritab neid,” sõnab naine. Lisaks ei julge ta kellegi poole pöörduda, sest kardab rassismisüüdistusi, mis tema tööandja firmas oleks kindlasti tulemas – isegi üks sõbranna olevat kohe küsinud, et kas tal on midagi aafriklaste vastu.

Lõpptulemuseks on see, et naine kolib nüüd sellest korterist minema, olles uue koha valinud Tallinna eestikeelsemasse keskkonda. Ta usub, et temast tühjaks jäänud pinnale kolivad nüüd aafriklased. “Alles nüüd hakkan eestikeelset keskkonda hindama, varem meeldis mulle ka mitmekeelne. Ma pole kunagi olnud ka eriline poliitikahuviline, aga praegu mõtlen küll, et olen naine, keda ahistatakse, ja mul pole kusagile pöörduda, sest otseselt nad ju midagi ei tee ja siis tehakse minust kindlasti rassist, mis lõpetab ka karjääri,” lisab ta.

Teine pöörduja kirjutab vastuseks Uute Uudiste loole “Bolti-Wolti kullerteenus võib alkoholi tõttu keeleprobleemidesse takerduda”, milles kirjutatakse, et umbkeelsed aafriklased pole võimelised kontrollima, kas tellitud alkohol ei satu mitte alaealise kätte. Tema mure on siiski teine.

“Loen pidevalt uudistest, kuidas valge rass olevat kõigis Aafrika hädades süüdi, kõik nad olla rassistid, kes peaksid mustade ees põlvitama. Ilmselt mõjutab selline kampaania kõiki mustanahalisi, kes väidetavast ebaõiglusest kuuldes hakkavad valgeid veel rohkem vihkama ja mõtlevad kättemaksust. Kõik aafriklased tulevad sõdivatest riikidest, ka nigeerlaste, keda olevat Eestis kõige rohkem, kodumaal sõditakse Boko Haramiga. Kuidas me teame, et need inimesed ei vihka valgeid ja ei taha neile halba? Kui võtta selle järgi, et peaaegu kogu Aafrikas sõditakse, ei tule sealt rahumeelsed, ja kust me teame, et nad (Bolti-Wolti toidukullerid – toim.) enne toidu üleandmist selle peale ei sülita?” kirjutab ta.

Vihased valged vasakliberaalsed nimetavad mõlemat sõnavõtnut kindlasti padurassistideks, Uued Uudised aga küsivad: kas põlisrahva õigus elada omakeelses kultuurikeskonnas ei peaks mitte olema raudne inimõigus?