Maasikasotsialism: miks Eestis ei toimi kapitalistlikud turumajanduse põhireeglid? 

Lugeja kirjutab,
©Uued Uudised
Maasikamüügis kehtivad turumajanduslikud reeglid. Pilt on illustratiivne.

Olen üle viiekümnene mees, kes mäletab veel Nõukogude aja sotsialistliku majandusega kaasnevaid tohutuid probleeme.

Mäletan, et kui tulin koolist, siis ei saanud ma kohe õppima asuda või sõpradega õue mängima minna, sest ema kamandas mind endaga kaasa, et siis koos seista kauplustes  pikkades järjekordades. Kui lõpuks poe kaubariiulite juurde jõudsime, siis ema ladus ostukorvi seda kaupa, mida veel oli saada. Kui oli saada vorsti, siis tänu minu kaasa võtmisele lõikas müüja meile topeltportsu. Kui jõudsime piimaleti ette, siis tänu minule võis ema laduda ostukorvi ühe piimapudeli asemele kaks pudelit. Nii oli kõikide tolle aegsete esmatarbe – ja toidukaupadega.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Oma lapselikus rumaluses julgesin ema käest küsisida, et miks meil ei ole poes normaalselt kaupa saada? Ma ei mäleta täpselt ema vastust, kuid see kõlas umbes nii: “Nõukogude sotsialistlik majandusmudel ei võimalda normaalselt toota neid vajalikke kaupu mida inimesed tegelikult vajavad. Et kuskil keegi otsustab midagi valesti ja seetõttu toodetakse kaupasid vales koguses ja vales kohas.”

Kui küsisin, et miks siis Soome TV reklaamides nähtud ilusad kaubad on neil olemas, aga meil ei ole, siis võis ema vastus olla umbes selline: “Soomes toimib kapitalistlik turumajandus, kus eraomanikest ettevõtjad otsustavad, mida, millal, kus ja kui palju toota. Kui nad otsustavad midagi valesti, siis kannavad nad majandusliku kahju, mis halvemal juhul võib viia nende ettevõtted pankrotti. Alles jäävad aga need ettevõtjad, kes on õigesti oma otsuseid teinud. Pika peale kaovad valesid otsuseid teinud ettevõtjad turult ära ja rohkem ruumi jääb targematele ettevõtjatele. Kuid Nõukogude sotsialistlikus majandusmudelis ei ole nii. Sotsialistlik majandusmudel eeldab, et kuskil keegi ütleb ettevõtte juhile, mida, millal, kus ja kui suures koguses peab tootma. Lisaks tagatakse ettevõttele ka vajalik tööjõu kättesaadavus etteantud palgaga. Ja kui selle ettevõtte poolt toodetud kaupu ei suudeta müüa, siis kahjude ilmnemisel see ettevõte ei kao ära, nagu turumajandusega riikides. See aga tähendas, et keegi ei vastutanud valede otsuste eest. Vastupidi – selline ebamajanduslik ettevõte tegutses täie võimsusega edasi. Tema poolt tekitatud majandusliku kahju maksis tolle aegne ühiskond ilma silma pilgutamata kinni. Nii jõutigi nõukoguliku majandusmudeliga sellisesse olukorda, kus poes ei olnud enam saada elementaarseidki toidu – ja esmatarbekaupu.”

Miks ma seda kõike meenutan? Aga just selline olukord on meil Eestis tekkinud maasikakasvatajate poolt võõramaise tööjõu sissetoomisele nõudmisi esitades. Kui keegi põllumajanduses tegutsev ettevõtja otsustab oma põllul hakata midagi kasvatama, siis peab ta järgima kõiki kapitalistliku turumajanduse reeglitele vastavaid nõudeid ja hindama kõiki riske. Põllumajandusettevõtja peab kaaluma, mida ta kasvatab. Kas ilmad on sobivad või mitte? Kui palju peab kasvatama? Kuhu ta oma saagi turustab? Kust kohast ja mis summa eest saab palgata tööjõudu? Millised maksud peab ettevõtja kandma? Igale sellisele küsimusele tuleb kapitalistlikus turumajanduses tegutseval ettevõtjal leida vastused.

Mis aga toimub Eestis? Siin tegutsevad põllumajandusettevõtjad sooviksid millegi pärast, et keegi kuskil tagaks neile mingid kaubad mingi kindla neile sobiva hinna eest. Maasikakasvatajad nagu ei elakski turumajanduslikus riigis, vaid nõukogulikus kolhoosis. Kuigi Eestis on peale koroonaviiruse epideemiat kümneid tuhandeid uusi töötuid, siis millegi pärast ei leia need põllumajandusettevõtjad omale töötegijaid? Milles on siis probleem?

Eesti kuulub maailma kõige suuremasse turumajandusliku kartelli nimega Euroopa Liit, kus elab rohkem kui 500 miljonit inimest. Kui poole miljardi inimese seast ei suudeta leida sobivaid töötajaid, siis tuleb ettevõtjal seista peegli ette ja endalt küsida: “Mida ma olen teinud valesti? Milliseid turumajanduse riske ma ei ole osanud õigesti hinnata? Võib-olla ma ei sobigi ettevõtjaks?” Just neid küsimusi tuleks maasikakasvatajatel enda käest küsida.

Kapitalistliku turumajanduse reeglite järgi on tööjõud täpselt samasugune kaup, nagu kõik muud kaubad. Selle kauba hinna määrab kauba kättesaadavus ja kauba hulk turul. Ehk tööjõu hind kujuneb nõudmise-pakkumise vahekorra järgi, nii nagu kujuneb nende samade maasikate hind turul. Nii nagu ma ei saa nõuda turumüüjatelt, et müüge mulle maasikaid kaks-kolm korda odavamalt, nii ei saa ka kohalik maasikakasvataja nõuda, et keegi teeks tema põllul tööd kaks-kolm korda odavama tasu eest. Kui praegu müüakse turul maasikaid keskmise turuhinnaga 4 eurot kilogramm, siis mitte keegi ei soostu mulle müüma kahe euro eest. Või kui keegi müübki sellise hinnaga, siis on maasikad ebakaubandusliku välimusega ja mitteatraktiivsed.

Täpselt nii nagu tööjõuga. Nõukogulikus sotsialistlikus majanduses lahendati tööjõupuudus põllumajanduses nii, et sunniti kooliõpilasi ja üliõpilasi oma koolipingist põllule minema ja seal tasuta tööd rügama. Kas tänase Eesti põllumajandusettevõtjad elavad veel ikka nõukogulikus kolhoosis, kus töökäte puudus lahendati õpilaste sunnitööga?

Uuemal ajal tahavad kolhoosiaegse mõtlemisega maasikakasvatajad oma põldudele odava hinnaga ukrainlasi. Kuid Ukraina ei kuulu Euroopa Liitu ja sealt ei tohiks üleüldse kedagi siia tööle tuua. Euroopa Liidu nimeline kartell ongi ju selle pärast loodud, et kaitsta oma siseturgu nende eest, kes ei vasta EL karmidele reeglitele. Need ettevõtjad, kes ei suuda karmides EL oludes oma äriplaani realiseerida, peavad oma tegevuse ümber mõtestama või tegutsema sealsetes riikides, kus on lõdvemad reeglid.

Nagu me kõik teame, et kapitalistlikus turumajanduse konkurentsis jäävad alles ainult need ettevõtjad, kes on teinud õigeid otsuseid ja hinnanud õigesti kõiki riske. See aga tähendab, et oma oskamatuse, rumaluse ja valede otsuste eest ei saa süüdistada praegust Eesti Vabariigi valitsust, kes lähtub oma otsustes kapitalistliku turumajanduse reeglitest. Muidu jõuame sotsialistlikku majandusmudeliga nõukogulikku probleemipuntrasse, millest me kõik tuleme ja kuhu me keegi enam tagasi minna ei soovi.

Kõik need ettevõtjad, kes nõuavad tööjõudu alla turuhinna, mõelge selle peale! Kas te tõesti tahate minna tagasi sotsialistlikusse plaanimajandusse, kus ettevõtte juhid ei võtnud mingeid riske ja mille tõttu ei olnud poes saada elementaarseid tarbekaupu? Siit minu üleskutse kõigile odavat orjatööjõudu nõudvatele ettevõtjatele: “Tere tulemast kapitalistlikku turumajandusse!”

S. A.

Kirja autor on Uutele Uudistele teada, tulles vastu tema soovile, tagame anonüümsuse

4 commentsOn Maasikasotsialism: miks Eestis ei toimi kapitalistlikud turumajanduse põhireeglid? 

  • Avatar

    See ideoloogiline turumajandus (Tegelikult on meil segamajandus, ärge unustage. Kartell Euroopa Liit päris mitmes valdkonnas dikteerib, mis kvootide alusel võib piima toota või suhkurt toota/omada jne) ei olegi jätkusuutlik. Miks?

    Vaba kapitali liikumine viib raha Eestist välja, selle augu katame hiljem laenuga. Iga juurdlehindlus kaubale, mille reaalväärtusele lisatakse 10% või 50% tekitab “õhku” vahele, mille katame lõpuks ikkagi laenuga. Kasumile orienteeritud majandusmudel tähendab ikkagi räiget kulude kokkutõmbamist ning töötaja töötasu on igas ettevõttes kõige suurem kulu, tee mis tahad. Kui ühe sisendi (nt siis tööjõu) hind kerkib, peab kohe ka kauba hind kerkima, sest muidu kasum/tulu koheselt väheneb. Katsu seda tarbijale seletada. Lihtsalt tuleb endale aru anda, et liigkonkurentsitingimustes ei ole mõtet üldse sellist äri ajada.

    Kui palju on Eestis ehitusettevõtteid? Ma arvan, et 10-20%. Miks seal siis nii palju maksudest kõrvale hoidumisi on? Töötasud on nii kõrgeks läinud, et lihtsalt ametlikult maksta pole võimalik, selle asemel kasutatakse igasugu skeeme või lastakse töötajad üle. Lastakse ka suurfirmade poolt alltöövõtjad tuimalt üle, enne peab ikka ise koorima. Minimaalne maksmine teenuse eest ongi tavareegel. See pole jätkusuutlik.

    Kõige rohkem “õhku” tekitavad vahele muidugi pangad oma tohutuid intresse ja teenustasusid lisades (börsidest ja keerulistest finantsskeemidest rääkimata). Pangad ise ei loo mingit lisaväärtust majandusse peale rahalise ressursi endale tõmbamisega. Ja siis pannakse rahatrükk tööle, et vahet täita ning toodetakse üle, et saaks jälle hinnad üles kruvida jne.

    Ühesõnaga tänapäeval pole veel leitud ühtki normaalselt toimivat majandusmudelit, ei ole hea kapitalism ega sotsialism. Eks näis kui see suurem krahh ära käib, mida uut siis välja mõeldakse. Oluline on hakata oma riigi majandust ise ikkagi kontrollima ja reguleerima nagu teeb näiteks Norra Kuningriik. Norras unusta ära mingi töötajate vahendus või rentimine välisettevõtte poolt. Kohapeal tuleb asutada firma ja kohapeal kõik maksud maksta, mitte keegi ei hiili kõrvale, vastasel juhul lõppeb selle ettevõtja jaoks asi üsna karmilt. Riik peab oma majandust ja rahandust ise kontrollima/reguleerima, makse koguma ja tagasi majandusse suunama.

    Globaliseeritud majandus ei ole jätkusuutlik, seda me nägime selle koroona kriisi ajal ka kui Hiinast ei saanud kaupa kätte, vaid meie enda tublid ettevõtted/ettevõtjad võtsid ohjad tootmises oma kätesse. Transport ei toiminud, lasti tuimalt ettevõtteid üle jne. Eestis on võimalik kõike toota ja suveräänselt tegutseda, Euroopa Liitu ei ole selleks vaja. Pigem luua meil Baltikumis ühine turg ning koostöö ja selle najal teha kaubandusleppeid teiste riikidega väärikatel tingimustel.

  • Avatar

    Mees räägib nõudluse ja pakkumise vahekorrast. Täna ongi selline olukord, et töötute armee muudkui kasvab. Toimunud on nagu ületootmine mingitel “arusaamatutel” põhjustel. Seda ongi teinud see “tere tulemast turumajandusse” majandus aga kindlsti mitte maasikakasvatajad üksi, kes üldsuse väitel oleks nagu ainukesed madala palga maksjad.
    Valitsus pidas ainuõigeks lahenduseks kasutada just neid töötuid maasikakasvatuses hooajatöölistena saagi koristamisel. Mida siin viriseda, kui teid töötuid on nii palju ja tekib aina juurde, siis on tegemist tööjõu massilise ülepakkumisega ja kuna ülepakkumine siis tulebki hind/soovitud töötasu alla lasta, mitte kraaksuda kogu aeg, et Eesti keskmine ja kõik alla seda on orjapidamine.
    Nii toimibki turumajandus.

    • Avatar

      Jah teil on õigus selles, et kui töötuid on palju, siis tööjõu hind ( loe palk) langeb. Aga artikkel “Maasikasotsialism” ju seda kirjeldabki. Tööjõu kättesaadavus on suurenenud, palgasurve on vähenenud, kuid maasikakasvatajad karjuvad, et neile keegi tööle ei taha tulla. Miskit siin ei klapi. Järelikult on maasikate korjamise eest pakutav töötasu alla selle turuhinda. See, et kuskil sektoris on töötuid palju, ei tähenda ju seda, et teises sektoris on töötajaid palju. Nagu “Maasikasotsialism” kirjeldab peab pakutav töötasu vastama kapitalistliku turumajanduse reeglitele. Kui pakutava tasu eest töötajad põllule ei tule, siis järelikult pakutakse vähe. Sama olukord on muu turukaubaga. Te seisate maasikamüüja turuleti ees, kus müüakse maasikaid hinnaga 4 eurot kg. Teie aga karjute, et müüge mulle maasikaid hinnaga 1,5 eurot kg. No te ei saa korralike maasikaid nii väikese raha eest. Sest turuhind on 4 eurot kg. Sama olukord kehtib tööjõuturul. Milles on süüdi Eesti Vabariigi valitsus? Tuletan meelde, et sotsialistlik kolhoosikord kadus ära juba 30 aastat tagasi.

  • Avatar

    Täpselt nii, eks seepärast Eesti punane opositsioon tormabki võitlusse maasikakasvatajate huvisid kaitsma – omad ju!

Kommentaarid on keelatud

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused