Vihakõneseadus aitab hävitada ühiskonna kaitsemehhanismid

EPL avaldas Raivo Tamme loo “Vaenukõne kriminaliseerimine on põrgutee”, mis on iseenesest väga tervitatav lugu, kuid seda saab lugeda eelpool nimetatud lehest, Uued Uudised aga avaldavad ühe kommentaari selle alt, mis levib sotsiaalmeedias.

Kommentaator Mõmmik: “Kuna meie ajakirjandus kilkab rõõmust seda vihakõneseadust promodes, siis on paslik siia kirjutada ka asja olemusest.

Vihakõne kui termini mõtles välja Võšinski. Jah, seesama Stalini kamraad Bakuu maffia päevilt (nooruses oli Stalin nimelt Bakuus maffioosnik, kes röövis ja tappis seal naftabuumi ajal inimesi) ja 1930ndatel nõukaimpeeriumi ülemprokurör, kes esines süüdistajana Stalini kurikuulsatel poliitprotsessidel.

Võšinski nimelt oli nõukaimpeeriumi esimene ÜRO saadik peale maailmasõda ja selles ametis olles ta nuputaski välja sellise värdtermini nagu “vihakõne”, mis tähendas siis kõike nõukaimpeeriumisse puutuvat, mis erines nõukaimpeeriumi ametlikust propagandast.

Ehk siis Gulagist rääkimine oli vihakõne, nõukaimpeeriumis toimuvast genotsiidist ja kommunistliku ladviku käsul tekitatud kunstlikest näljahädadest rääkimine oli vihakõne ja ka näiteks Molotov-Ribbendropi paktist rääkimine oli vihakõne…

Tänapäeval võtsid selle terminin uuesti kasutusele kultuurmarksistid (prantsuse postmodernistid ehk siis prantsuse neomarksistid, kes munesid välja maoismi ja leninismi sümbioosi, mille põhiteesiks on ühiskonna lõhestamine väikesteks kildudeks erinevate subkultuuride tunnuste alusel. Sellest ka nende endi poolt kasutusele võetud nimi kultuurmarksism), mis tähendab kõike, mis on vastu kultuurmarksismile.

Ehk siis lühidalt: vihakõne on kõik, mis ei meeldi kultuurmarksistidele.

Selle seadusega antakse kõikidele “tõrjutud marginaalidele” seksuaalvähemustele (NB! mitte ainult homoseksuaalidele), narkomaanidele, patoloogiliselt mehi vihkavatele feministidele, maniakkidele, oportunistidele ja muidu psühhopaatidele võimalus tavalisi inimesi mõnitada ja vintsutada kohtukulli abil. Sisuliselt hullarist lahti lastud tegelane tuleb ja annab su kohtusse, sest sa oma terve olemisega ahistad teda…

Ja see kõik oligi kultuurmarksistide eesmärk – hävitada ühiskonnas kaitsemehhanismid, mis takistavad hulludel ja lollidel ühiskonnas juhtpositsioone anastamast. Nii polegi vaja proletaarset revolutsiooni, piisab vaid sellest, kui 25 aastat koolides lollust kultiveerida ja ühiskonna kaitsemehhanismid “õiglusest” kriisates tasalülitadaja ongi käes kommunistide võim…

Ja kellele see ei meeldi, see mõistetakse süüdi vihakõnes ja lülitatakse välja ühiskonnast mitte ainult see üks isik, vaid kogu tema perekond. Ja olemegi rõõmsalt tagasi nõukaimpeeriumis koos kõigi selle jõledusega.

Vihakõneseadusel on ainult üks eesmärk – hävitada ühiskonna kaitsemehhanismid, et oleks lihtsam kommunistide võimu kehtestada… seekord siis tasahilju tagauksest sisse hiilides.”