Maailmakodanik Abdul Turayle: sa võid olla Eesti kodanik ja Eesti sõber, aga sa pole eestlane ega ka saa selleks

Abdul Turay mure topeltkodakondsuse pärast lähtub tema kui maailmakodaniku seisukohtadest.

Lugesin kunagi uudist, mille järgi sai Süürias surma ISIS-e poolel sõdinud prantslane. Tohoh tonti, mõtlesin, kas Gallia pojad on tõesti prohvet Muhamedi ideedest nii sassis, et pühasse sõtta tormavad? Aga ei, selgus, et tegu on Prantsuse kodakondsusega marokolasega.

Maailm on juba nii segi keeratud, et sakslane võib tähendada kõrbest tulnud allahikummardajat, britt on ka Jamaikalt tulnud neeger ja rootslaseks peetakse ka Kosovost tulnud albaanlast. Nüüd käib vilgas töö selle nimel, et eestlane võiks olla ka Sahara beduiin, Austraalia aborigeen ja Sri Lanka tamiil.

See “prantslase” lugu tuli mulle meelde, kui lugesin ERR-i lugu “Abdul Turay | Topeltkodakondsus toob kasu eestlastele”. Ütlen ausalt, et saan Turayst aru: ta on ennast sidunud Eestiga ja tahab, et teda omaks võetaks. Aga kõik see pole nii lihtne.

Kõigepealt, topeltkodakondsusest rääkides: “EKRE tahab jätta mulje, et kui me seadustaksime topeltkodakondsuse, siis ainsad, kes sellest kasu saaksid, oleksid vene keelt kõnelevad inimesed ning Süüria pagulased,” kirjutab Turay.

Asi ongi selles, et Turay vaatleb selles oma arvamuses ainult häid külgi ehk neid inimesi, kelle topeltkodakondsus Eestile kasu tooks, kuid jätab välja võimaluse, et see annaks Eestile sadu inimesi, eriti Vene suunalt, kes ei oleks Eestile lojaalsed. Üks viimastest uudistest ütleb, et siinsed venelased vaatavad peamiselt RTR Planetat ehk üht räigemat putinistlikku kanalit. Just selliste inimeste juurdeteket on vaja välistada, kuid topeltkodakondsus lisaks neid ohtralt – Soome on juba tõsiselt hädas mittelojaalsete Vene-Soome kodakondsetega.

“See, kui inimene on pärit venekeelsest perekonnast, ei tähenda, et ta poleks eestimeelne. Neile inimestele topeltkodakondsuse võimaldamine muudaks neid veelgi patriootlikumateks. Paljude vene keelt kõnelevate inimeste jaoks on Eesti riik, mille nad valiksid. Hetkel on nad oma tahtest olenemata seotud Venemaaga,” kirjutab Turay. Veel kord tasub üle korrata – jutt ei käi lojaalsetest venelastest, kes ei reedaks Eestit ka topeltkodakondsuseta, jutt on neist, kelle hõimuidentiteet seob neid sadade niitide kaudu Venemaaga. Maailmakodanik Turay ei mõista ilmselt, kui oluline on Venemaa venelastele ka siis, kui nad pole Putini mõjusfääris. Nemad on tegelikult venemaalased Eestis just samamoodi, nagu on Turay Eestis britt.

Ja millise riigi sõjaväkke läheb teenima näiteks Eesti-Vene kodakondne nooruk, kui mõlemad ta teenistusse kutsuvad? Eriti kui tegu on sisuliselt vaenujalal olevate riikidega? Kumma valib see nooruk sõja korral? Meie teame, Turay mitte… Üldse ajab Turay selget rumalust suust välja – Vene-Eesti kodakondsusega muututakse Eesti suhtes patriootilisemaks? Lojaalne saab olla vaid ühele riigile, aga maailmakodanik seda ei mõista!

Teine asi, millest Turay aru ei saa, on Eesti kui suveräänse rahvusriigi ning eesti keele ja kultuuri hoidmine, mis on EKRE prioriteediks. Tema näeb Eesti tulevikku multikultuurse riigina ning räägib šotlastest, uusmeremaalastest, rootslastest ja soomlastest, kes sooviksid Eesti kodakondsust ning tooksid sellega Eestile kasu. Kulla Eesti sõber Turay, kodakondsust ei jaotata igale soovijale, muidu poleks sel institutsioonil mingit mõtet. Kodakondsuse taga on veel midagi peale selle, mis oleks Eestile majanduslikult kasulik – selle taga on ka ühe väikese rahva säilimine, mis kõigile maailma rahvastele avatud riigis on sõna otseses mõttes võimatu.

Lõpetuseks jõuakski valusa teemani – kas Abdul Turayst saab eestlane? Ma ei vastaks otseselt, vaid küsiks üle – kui mina läheks ja veedaks kogu oma elu Nigeerias, kas minust saaks nigeerlane? Näiteks hausa või ibo? Minust võib saada Nigeeria kodanik, aga mitte nigeerlane! Turay esivanemad on olnud ameeriklased, britid, aafriklased ja nüüd kirjutab ta: “Ma armastan Inglismaad…, kuid ma armastan ka Eestit. Eesti on mu abikaasa armastatud kodumaa ja mu poja sünnimaa. Mu parimad sõbrad on eestlased. Ka mina tahan olla eestlane.”

Kui inimene armastab nii paljusid riike, siis ta ei armasta tõeliselt ühtegi, sest veerevale kivile sammal ei kasva. Kujutame ette, et mingil hetkel paiskab saatus Turay Rootsi ja ma usun, et ta hakkab ka seda maad armastama. Kulla Abdul Turay, ära solvu, aga sa pole ei britt ega eestlane, sa oled maailmakodanik! Sa armastad Maad ja eraldi selle osakesi! Mina armastan Eestit, Sahara jätab mind külmaks! Selles ongi minu, eestlase, ja sinu, kosmopoliidi, vahe! Sinu jaoks ei hakka Rocca al Mare muuseumis nähtav kunagi tähendama seda, mida see tähendab etnilisele eestlasele!

Eesti ühiskonnale – palun, lõpetage ära see eestluse laiali jagamine, kus eestlane võib olla nii aafriklane kui ka asiaat! Eestlane on eestlane ilma mingite DNA uuringute, topeltkodakondsuse ja kosmopoliitsuseta, ta on inimene, kelle emakeel on eesti keel, juured Eesti maapõues ja eesti kultuuris. Kui peate mind rassistiks, siis mõelge näiteks jaapanlaste peale – miks ei luba nemad migrante massiliselt oma maale? Sest nemad hindavad oma rahvust ja kultuuri ega taha, et mina ja Turay tuleks Hokkaidole ja nimetaksime ennast jaapanlasteks. Ja lõpetuseks maailmakodanik Abdul Turayle – ole Eesti sõber, Eesti kodanik ja Eesti patrioot, aga palun, ära hakka eestlaseks, sest seda sa lihtsalt ei ole! Ja ära räägi sellest, mis toob kasu eestlastele!

Allikas: ERR

Kommentaarid