Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Malle Pärn: miks suur hulk rahvast ei saa aru, kes neid mõnitab ja röövib ja kes neid mõnitajate ja röövijate käest päästa tahab?

-
01.04.2023
Kolumnist, näitleja, teoloog ja rahvuskonservatiiv Malle Pärn.
© UU

Jumal on loonud roosi koos okastega, mis võivad valusasti torgata, kui neid vältida ei osata ja nõgese kõrvetama. Tõe äratundmise võimet ei ole vist kõigile antud. Inimene olla, inimeseks saada – see ei ole kerge protsess. Selleks on vaja vaeva näha. See ei ole libedast mäest kelguga allasõitmine. Igaüks vist ei saa sellega hakkama.

Kõige narrim on inimene, kes põlgab kõike, mida ta mõista ei suuda, see võib ta koguni vihaseks ajada, ta võib kallale minna nendele, kes näevad, mis maailmas päriselt toimub ja püüavad temalegi seda näidata. Tema usub muinasjutte, mida talle jutustavad rumalad jutuvestjad. Pärismaailma ei ole tema jaoks olemas.

Meie meedia on täis alatuid ja rumalaid valesid, aga neid ei tsenseeri ükski ametlik faktiväänaja? Sellest ju järeldub, et see, mille need väänajad „valeinfoks“ tembeldavad, on tegelikult valetajatele ohtlik TÕDE? Eks see ole nagu tõetempli pealelöömine informatsioonile, mis ohustab kohustuslikku ideoloogiat.

Meie väikese rahva olukord on väga hull, me ei ole enam üldse suutelised omavahel normaalselt suhtlema. Uskumatu, et me kolmkümmend aastat tagasi hoidsime kätest kinni ja seisime üksmeelselt Balti ketis ja laulsime õhinal isamaalisi laule! Ja veel uskumatum, et me suutsime ära hoida suurt osa Eestimaast ära hävitada kavatsenud kaevandused!

Me uskusime oma punaseid juhte, kes sinimustvalged lipud ümber tõmbasid, kõlavaid kõnesid pidasid ja meid nagu marionette nukuteatris „veretule revolutsioonile“ juhtisid. Ja meie lihtsameelsete abiga võimu enda kätte haarasid ja meid kohe uude liitu trügima hakkasid. Meie elu ümber korraldama asusid ja meid narridena meie endi kätega paljaks röövisid.

Kas kogu see vabaduse eufooria oli üks suur illusioon ja pettus? Suurte poiste salamängud väikeste Peetrite võileibade abiga? Minul oli igatahes küll juba toona kahtlus hinges. Mina ei julgenud juubeldada. Liiga ilus oli see, et tõsi olla!

Ja õige pea hakkasid kaardid avanema. Et me ei saa ju ellu jääda ilma Euroopa Liiduta! Ehkki vana hea Euroopa oli siis juba kreenis, kui meid pardale võeti. Ja nüüd on hoopis põhja üles keeranud, nagu laev nimega Estonia tol prohvetlikul septembrikuu ööl. Me oleksime seda pidanud võtma kui hoiatust, aga meil polnud ju tarku juhte.

Kolmekümne iseseisvusaastaga on meie rahvas aetud omavahel lootusetult tülli. Meilt on võetud meie emakeel, selle asemel paisub hallitusena mingi hingetu kantseliit ja poliit-projekti-udu ning nutistunud bürokraadid genereerivad aina uusi täiesti absurdseid uuskeele termineid, mille varjus meie vaimset keskkonda mürgitada.

Abieluvõrdsus ja vihakõne. Kliima- ja sooneutraalsus. Selle peale annab ikka tulla.

Absurdsed terminid osutavad absurdsetele nähtustele. Primitiivne uuskeel osutab valelikule süsteemile.

Mul on südamest kahju inimestest, kes elavad kuskil vaimse keldrikorruse väikestes akendeta kambrites, kes ei teagi, mis on päikesevalgus.

Kui mingi kavandatav muudatus tekitab ühiskonnas suuri vaidlusi, siis tuleks kuulata teadlasi ja teadjaid, mitte neid, kes probleemi olemust ei mõista, või nagu nüüd öeldakse: kes probleemi „ei näe”.

Kes ütleb, et ka mees+mees ja naine+naine kooselu võib nimetada abieluks ja sellest ei muutu meie ühiskonnas ega elus mitte midagi, see lihtsalt tunnistab, et ta ei tea, mida abielu endast kujutab ja mis on abielu tähendus ning mõte. Järelikult me ei tohi tema arvamusavaldusi tõsiselt võtta. See on ju sama hea kui lasta pimedal ennast ohtlikul mägiteel juhtida?

Uskuda ja arvestada tuleb aga selle seisukohta, kes TEAB, mida mingi institutsioon ajalooliselt ja ühiskondlikult tähendab. Kui nii paljud inimesed ütlevad, et abielu mõistet ei tohi laiendada, sest see pöörab meie elu segamini, – siis tuleb kuulata neid, mitte neid, kes selles probleemi ei näe. Ei ole mõistlik usaldada pimedaid teejuhte.

Abielu on mehe ja naise liit, seda ei saa mitte keegi ära muuta. Igasugu muude paaride jaoks tuleks mõelda välja uued terminid, kui neid tahetakse meil kuidagi seadustega piirama hakata. Just, piirama, narr, kes kujutab ette, et see annab neile vabadusi, vastupidi, see seab neile piirangud! Ja narr on see, kes lausa nõuab endale riiklikku õigust oma pea silmusesse panna!

“Sooneutraalne” on üks paljudest liberaalide rumalatest ja eksitavatest terminitest. Ma ei saa üldse aru, kas meil ei ole enam ausaid keeleteadlasi, miks mitte keegi neist ei võta sõna, ei nõua eesti keele taastamist mandumiseelsele kultuursele tasemele? Kas nad ei julge võimule vastu hakata?

Vastupidi, igasugu eesti keele doktorandid demonstreerivad ja õigustavad avalikult ja häbenemata oma keeleprimitiivsust?

Abielu ei saa kunagi olla sooneutraalne, kuna inimesed ei ole sooneutraalsed! Isegi need, või eriti veel need, kes endale ise soovariante välja mõtlevad, ei ole ju sooneutraalsed, nad tahavad, et nende erilist soovarianti riiklikult tunnustataks? Kuidas saab sooneutraalsusest rääkida see, kes usub, et inimestel võib olla kaheksakümmend erinevat soovarianti?

Abielus on ju tegemist ka soo ja sugueluga. Sooneutraalne abielu kõlab nagu ajuneutraalne mõtlemine.

Aga see on tegelikult tore, et rumalus oma nägu enam varjata ei oska. Või ei viitsi, sest usub, et on saavutanud täieliku võimu tarkuse üle. Ja nõuab rumaluse võrdsustamist tarkusega.

Kel vähegi mõistus veel alles, saab aru, mis maailmas toimub.

Rumalusel ei ole kübetki suuremeelsust. Kui ta valimised võidab, siis ta mõnitab ja parastab seda, kelle ta valemänguga kaotajaks tegi. Ta ei oska oma võidust rõõmu tunda, sest ta ei tea, mis on rõõm. Tema suurim nauding on võimu- ja üleolekutunne. Aga tarkus teeb talle haiget ja ajab ta vihaseks. Ainus, mida ta tarkusele vastu panna suudab, on räme sõim ja alatu laim.

Demosthenes on öelnud: ma ei solvu, kui keegi minu kohta midagi halvasti ütleb. Kui tal on õigus, siis pole põhjust solvuda, kui ei ole õigus, siis ei käi see ju minu kohta, miks ma peaksin solvuma?

Rumala inimese halvustavat hinnangut targa kohta usub vaid teine niisama rumal inimene. Tark saab ise aru, kus on tarkus ja kus on rumalus. Rumala inimese halvustav hinnang targa või tarkuse kohta paljastab tema enda rumaluse.

Iga kommentaar on kommenteerija visiitkaart: mida keegi hindab ja mida halvustab, see näitab, kes ta ise on. Kui hindab rumalust ja halvustab tarkust, siis on ta rumal ja tema märkusi ei võta ükski mõistusega inimene tõsiselt. Ja vaielda temaga ka ei ole mõtet, sest mida sa ikka vaidled rumala ja iseka lapsega, kes ühestki mõistlikust argumendist aru ei saa?

Keegi ei saa vist eitada, et iga rahva hulgas on arukaid ja mittearukaid inimesi. Sarnased leiavad alati üksteist üles, ühinevad omavahel gruppidesse ja vahetavad mõtteid. Kui neid on rohkesti, siis nad hakkavad omavahel sõda pidama.

Võtame näiteks paljude silmis kurioossed, aga paljude teiste meelest hoopis meie praeguse aja kõige targemad ja ausamad ja karismaatilisemad poliitikud isa ja poeg Helmed. Nad on olnud meie avalikkuses ja kõrges poliitikas varsti juba kümme aastat. Kui palju on nad selle aja jooksul rääkinud ja kirjutanud! Selges eesti keeles, ilma poliitilise kantseliidi ja tühja udujututa, ilma ideoloogiliste stampdogmadeta! Vaieldamatult väga arukaid ja olulisi asju!

Aga poolkirjaoskamatud võltsliberaalid teavad peast ja aina kordavad vaid kolme-nelja lauset, millest nad kunagi ise on meediamullid ja veeklaasitormid suureks paisutanud. Neid pole isegi kümmet, et oleks iga aasta kohta ühe leidnud, mida keelesaamatutel on võimalik olnud valesti tõlgitseda? Mida vähemharitud kantseliitikud on nimme valesti mõistnud? Sinna omad soovmõtted sisse toppinud?

Lisaks nendele üksikutele lausetele on need poolkirjaoskamatud aga ise loonud suure hulga primitiivseid plakateid, mille nad on Helmedele külge naelutanud, aga mida mitte keegi mitte kunagi ei ole põhjendada suutnud. Ja mitte ükski „inimõiguslane“ ei ole kunagi nende kaitseks välja astunud?

Tegelikke inimõigusi kaitsevad meil ainult konservatiivid!

Miks suur hulk rahvast ei saa aru, kes neid mõnitab ja röövib ja kes neid mõnitajate ja röövijate käest päästa tahab? Ikka nuriseb ka mõni EKRE pooldaja, et Helmed võiksid riigikogus mahedamalt käituda?

Kuidas saab mahedamalt kurjust taganema panna? Juba aastaid on konservatiivid võltsliberaalide alatuid valesid paljastanud, ikka keksib suur osa rahvast nende kisakooris kaasa?

Mis needus see küll meie rahva peal on, et me ise, oma rumalusest ja isekusest oma pead silmusesse sätime ja juhtideks ikka needsamad kurnajad tagasi valime? Miks inimesed ei oska enam vahet teha tõe ja vale vahel?

Kallis rahvas, tõsta ometi pea püsti ja aja laiali see Kalevipoja ümber sõkeldavate sarvikute armee!

Me ei vaja progressi, vaid remissiooni.

Oleme liikunud vales suunas „edasi“, ja progress samas suunas viib meid kiirelt katastroofi ja kukutab kuristikku. Me peame üles otsima lihtsa ja loomuliku inimlikkuse allikad ja nendest värsket eluvett ammutama, et äratada üles varjusurma uinutatud mõistus ja süda ja südametunnistus!

Malle Pärn