Malle Pärna kolumn: Kas Eesti riik on teenindusettevõte?

Malle Pärn

Loen riigikogu pressiteadet haldusreformi esimese lugemise kohta ja püüan seda emakeelde ümber tõlkida.

Tsitaat: Reformierakonna fraktsiooni nimel rääkinud Urve Tiiduse sõnul on haldusreformi mõte, et kasvaks kohalike omavalitsuste võimekus pakkuda kohalikke teenuseid. „Esiteks, professionaalsel tasemel, õigel ajal, olgu selleks kas või talvine teede lahtilükkamine näiteks…”

Huvitav “mõte”. Ja KUIDAS see võimekus “pakkuda kohalikke teenuseid” selle haldusreformi tulemusena kasvab, kui valitsus koos nende “kohalike” teenustega inimesest kaugemale kolib? Kas juuksur 50 kilomeetri kaugusel on minu jaoks “kohalik” teenus?

Muide, elan maal, ja pean ütlema, et teed on talvel nii minu kui mu naabervaldades tunduvalt paremini lahti lükatud kui Tallinnas. Elasin varem Männikul, kus väiksemad tänavad olid talvel ühesuunalised, sügavate roobastega, sest sahk tuli siis, kui lumesadu juba lõppenud oli, aga autod olid roopad juba sisse sõitnud. Nii et professionaalne see “lumelükkamise tase” seal suurlinnas küll ei olnud, miks ta peaks suuremas vallaski parem olema? Sahk tuleb ju kaugemalt ja ta tööpiirkond on suurem? Kõik siinsed väikesed vallad on sellega palju professionaalsemalt hakkama saanud!

Kas poliitikud kaotavad võime normaalselt mõtelda ja rääkida? Kui Urve korraks maha istuks, oma parteilise kuuluvuse unustaks ja tõsiselt mõtleks selle üle, mis ta ütles, kas ta saaks aru, et see on tühi poliitiline sõnavaht, millel pole mingit sisu? Tal lihtsalt kästi minna kõnepulti ja korrata päheõpitud mantrat.

Tsitaat: Kiisler: „Mida suuremad ja tugevamad tulevad selle haldusreformiprotsessi käigus meie omavalitsused, seda rohkem on võimalik neile panna ülesandeid…“

Suuremad ja tugevamad – mis mõttes, ja milleks? Kas teiste omavalitsustega maadlemiseks? Ja kas suurem on ALATI tugevam? Võitluskunste valdav väikest kasvu mees võib hõlpsasti jagu saada kohmakast hiiglasest. Taavet ja Koljat? Nii ka hästi töötav arukalt juhitud väike vald võib olla tunduvalt tõhusam suurest, kus juhid ei tea, mis ääremaal toimub.

“Omavalitsused tulevad”, “panna ülesandeid”? Kohmakas keel…

Kas parteid hakkavad omavalitsustele ideoloogilisi ülesandeid “panema”? Kas nad küsisid selle valla elanike käest, mida nendel vaja on? Igal vallal on olemas ülesanded, orgaaniliselt, lähtuvalt sellest, missugused on valla elanike probleemid. Pealinna ajaloolises lossis istuva keskvõimu poolt valdadele “pandud ülesanded” on niisama absurdsed nagu selle võimu enda kuulekas sabaliputamine Brüsseli ees. 

Tsitaat: “Aas märkis, et alates 5000 elanikuga omavalitsusel tekib professionaalne haldusvõimekus täita seadusega sätestatud kohaliku omavalitsuse ülesandeid ning pakkuda oma elanikele kvaliteetseid avalikke teenuseid.”

Kuidas see professionaalne võimekus TEKIB? Mis asi on haldusvõimekus? Tühi kantseliit? Miks see võimekus tekib just 5000 elanikuga omavalitsusel?

Seadusega sätestatud omavalitsuse ülesanded? Pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid? Kas härra Aas ka oma igapäevases kõnes tarvitab selliseid termineid? Kas ta abikaasa täidab talle seadusega sätestatud ülesannet ja pakub talle kodus toiduvalmistamise teenust? Ja kas ta hindab seda kvaliteetseks ja professionaalseks?

Ime siis, et poliitikud ei saa aru, ei oska lugeda igasugu tarkade inimeste kriitilisi kirjutisi, mida isegi peavoolumeedia aeg-ajalt laseb oma lehekülgedele lipsata…

Nad ei oska enam eesti keelt. Nad elavad omatehtud mudelis, uurivad, kiidavad ja reformivad seda mudelit. Kilkavad nagu poisikesed mänguraudtee ümber.

Miks nad üldse räägivad “teenustest”? Inimesed ELAVAD seal valdades, neil on seal kodud, lapsed käivad koolis, haiged vajavad arsti, klubis käiakse meelt lahutamas või tegeldakse hobidega. Teenused?

Me pole enam inimesed, kes Eestimaal, oma kodus oma elu elavad, me oleme maksumaksjad, töövõtjad, tarbijad, jäätmevaldajad, kes osutavad üksteisele teenuseid.

Sotsiaalminister rääkis “tervishoiu teenuste kättesaadavusest”, välisminister ütles, et vangistatud laevakaitsjatele “korraldatakse arsti külastamine”…

Mis keelt need inimesed räägivad, ja miks nad ei õpi ära eesti keelt?

Meie poliitbroilerid on meie igapäevase normaalse inimliku elu ära uputanud hingetu ja sisutühja kantseliidi sisse. Liivakastiretoorikasse.

Ja mitte keegi ei seleta ära, KUIDAS ja MIS kõik inimese jaoks paremaks muutub, kui vallas on 5000 või 11000 elanikku.

Kommentaarid