Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Mart Helme: Eestis libiseb võim poliitikute käest peidetud nägude ja ilma nimeta ametnike kätte

-
11.05.2021
EKRE aseesimees Mart Helme.
© Uued Uudised

Esmaspäevase Riigikogu istungi järel võttis vaba mikrofoni kontekstis sõna EKRE aseesimees ja Riigikogu saadik Mart Helme, et rääkida õigusriigi allakäigust Kaja Kallase juhtimisel.

“Eelkõige on hinge peale kogunenud see, et me näeme, kuidas väga lühikese aja jooksul, kolme ja poole kuu jooksul, on Eestis toimunud masendavad kvalitatiivsed muudatused. Need puudutavad eelkõige seda, et kolme ja poole kuu jooksul on parlamendi roll olulisel määral vähenenud. Parlament on üle ujutatud eelnõudega, mille eesmärk on Riigikogu rolli veelgi vähendada.

Ma pean siin silmas NETS-i, meediateenuste seadust, hädaolukorra seadust, plaanitavat vihakõneseadust, ja  üht-teist veel, erinevaid eelnõusid, millest tervikuna just nagu polegi probleemi, aga kuhu on sisse sokutatud midagi, mis on täpselt samuti suunatud sellele, et tekitada, nagu kolleeg Lotman ütleb, Eestis haldusriik – mitte õigusriik, mitte parlamentaarne vabariik, vaid haldusriik.

Ja me näeme ka viimaste kuude sündmustest – meeleavaldused Toompeal ja alla kolimine Vabaduse väljakule, hääletu alistumine 9. mai tähistajate ees eile –, kuidas Eesti riik on vaikselt ja vaikselt poliitikute käest ära libisemas peidetud nägude ja ilma nimeta ametnike kätte. Sest kui me küsime, kes langetas selle või teise otsuse, siis ütleb meile peaminister, et politsei tegutses vastavalt oma äranägemisele. Ehk teiste sõnadega, politsei tegi, mida ta õigeks pidas, ilma et poliitiline juhtimine ja tsiviilkontroll oleks politseid seganud.

Kui me küsisime, kes otsustas, et kaitseväelased peavad liikuma tsiviilriietes, siis teatati meile, et selle otsuse langetas pataljoni komandör. See on väga tõsine lugu. See on ülitõsine lugu. Kas meil ongi niimoodi, et riigis sümboltähendusega inimeste õigusi, sh põhiseaduslikke õigusi puudutavad otsused langetatakse mingi keskastme ametnike tasemel? Pataljoni komandör, mingisugune politsei, osakonna juht või mis haldusjaotus seal on, isegi mitte prefekti, vaid veel madalamal tasemel. See on absoluutselt arusaamatu ja vastuvõetamatu.

Milleks meile valimised? Milleks meile erakonnad? Milleks meile valimiste programmid? Milleks meile kõik televäitlused? See kõik ei maksa mitte midagi. Sest siis tuleb meile peaminister ja ütleb: “Ma ei tea sellest midagi. Jaa, ma lugesin küll mingit memo, aga politsei otsustas ise, kuidas ta käitub.” Kaitseminister ütleb: “Ei, ma ei puutu siin üldse asjasse, see oli pataljoni komandöri tasemel otsus.”

Kas pataljoni komandöril ei olegi alluvussuhet Kaitseministeeriumiga? Politseil ei olegi alluvussuhet peaministriga? Valitsusel ei olegi nagu mingit mandaati oma poliitilist agendat ellu viia, välja arvatud siis, kui on tarvis nui neljaks läbi suruda midagi, mis on tulnud Euroopa Komisjonist või mõnelt meie nn liitlaselt, kes kasutab meid põhimõtteliselt ära ainult oma huvides ja ainult nendel puhkudel, kui seal pealinnas on leitud, et meil võiks mingi roll selles asjas olla.

See ei ole isegi mitte haldusriik. Ja õigusriigist ma ei räägi üldse. Sest kui me läheme kohtusse, siis me saame sealt täpselt selle ideoloogiaga vastavuses otsused, mis on kuulutatud ainuõigeks. See ei ole see Eesti riik, mis sündis 1991. aastal ja mis võttis vastu selle põhiseaduse, mille järgi me tänasel päeval – teoorias – peaksime elama.”