Mart Helme intervjuu kritiseerijad on valla päästnud ohjeldamatud emotsioonid

Kristen Michali kirjapandu on puhas emotsioonipurse.

Uute Uudiste kaasautor Priit Tali juhib tähelepanu sellele, et kõik Mart Helme intervjuu kritiseerijad lasevad emotsioonidel möllata, kuid kõik piirdub vaid sellega, et miski olevat Kremlile kasuks tulnud.

„Kaja Kallas tundub sageli naiivse ja pisut sõnakuulmatu tütarlapsena, kes isa eest salaja ütleb välja läbimõtlematuid rumalusi. Pärast on hilja kahetseda, aga oma vigadest õppust ka ei võta.

Kristen Michalit on aga raske naiivsuses kahtlustada. Vaieldamatult intelligentse mehena laseb ta reeglina oma sõnadest kumada sügavalt läbikaalutud mõtet.

Ometi näib, et nüüdseks on isegi temal püssirohi otsas või märjaks saanud. Tänases Päevalehe loos on tunda tugevat punnitamist ja maksku-mis-maksab kirjandi kirjutamist ilma, et oleks aega teemasse süveneda ja kirjutatut enne õpetajale andmist läbi lugeda.

Siia või sinna intervjuude andmise temaatika on nii põhjalikult läbi nämmutatud, et midagi uut lisada justkui ei oleks. Aga ikka pingutab Michal, et juba ammu surnud „probleem“ kuidagi elavana paistaks. Endiselt samas stiilis – „head poisid suhtlevad Kremliga, sest nii on hea, aga pahad poisid suhtlevad Kremliga, sest nii on paha“.

Omaette vahva on, kuidas ta naeruvääristab Helme nendingut, et Keskerakonna leppele Ühtse Venemaaga kirjutas alla Seppik. „Tule taevas appi“ lastakse ka käiku. Ja tehakse siis lugejale pangatelleri näite varal puust ja punaseks, et mistahes teo tegija ISIK ei ole ju üldse oluline. Tegelik tegija on ju ikka organisatsioon, mille esindaja see ISIK on. Ning seejärel unustab Michal ise kohe selle printsiibi ning laseb edasi Helme ISIKU kallal.

Kulla Michal! Kui ISIK ei ole oluline, vaid tähtis on see institutsioon, mida ta esindab, miks siis Helme kallal piuksuda? Kõnealuse intervjuu andis selle loogika kohaselt ju asepeaminister, ehk Eesti Vabariigi valitsus, veel laiemalt võttes Eesti riik.

Kui ISIK ei ole oluline, siis välismeediale deklareeris osa Eesti rahva vihkamist mitte kodanik Kaljulaid, vaid Eesti riik, mida antud kodanik esindab. Ehk siis meie RIIK vihkab suurt osa oma kodanikest.

Kui ISIK ei ole oluline, siis on oma naiste- ja sisserändajatepõlgust avalikult väljendanud mitte Ligi, vaid Reformierakond. Või isik siiski ON oluline olenevalt sellest organisatsioonist, mida ta esindab? Või olenevalt isikust? Või mis?

Pea sama vahva on vene ja meie meedia võrdlemine läbi puurituvi ja kotka allegooria. Meie „vabalt ja ise“ elav ajakirjandus oleks siis justkui kotka rollis. No kuulge! Ärme ikka uhkele kotkale niimoodi liiga tee. Kui vaja linnuriigist analoogiat otsida ja vaadata ühtlasi, millest meie „vabalt ja ise“ elav peavoolumeedia toitub, siis sobiks rohkem küll raisakull.

Aga kokkuvõttes oli kurb näha, et Michali vana hea argumenteeritud teravus on kadunud. Loodan siiski, et see nii ei ole ja ajapuudusel paluti lugu lihtsalt Kajal valmis kirjutada.“

Kommentaarid