17.07.2019
Ilmselt jätkub Euroopa Liidus pildil nähtav protsess.
Uute Uudiste kaasautor Mart Ummelas leiab, et Ursula von der Leyeni valimine Euroopa Komisjoni presidendiks viib EL-i veelgi suuremate sigaduste ja absurdi teele.
“Euroopa Liidu kõrgete ametnike valimine osutas, et Euroopale ei lähe korda mitte ainult Eesti, vaid pool Euroopat. Pikkade mahhinatsioonide järel Euroopa “keisriks” valitud Ursula von der Leyeni troonikõnest ju selgus, et arvaku need ida- ja põhjaeurooplased mida tahes, otsuseid tehakse nüüd vaid Brüsselis ja Berliini-Pariisi teljel. Brexiti järel langeb ju välja ka viimane tasakaalustav tegur Ühendkuningriigi näol.
Teisalt näitas Saksa amatsooni napp võit, et rahulolematus sahkerdamisega Euroopa impeeriumi tipus kasvab. Liit praguneb igast nurgast. Sisevaenlasteks muudeti Visegrádi riikidele lisaks ka Põhjamaad ja Balti riigid. Brüsselis domineerib endiselt mõtteviis “suud pidada ja edasi teenida” neile, kes on seni rippunud uniooni nisa küljes. Või pole lihtsalt taltsad käsutäitjad.
Eesti roll selles ühenduses muutub üha küsitavamaks, sest uue pealiku prioriteedid ei haaku enam Eesti rahva pürgimustega. Eelkõige ühetaolise ja üheülbalise föderalistliku superriigi loomise eesmärgiga. Kusjuures peamisi prioriteete on näiteks plastikkõrte kasutamise lõpetamine absurdse kliimaneutraalsuse saavutamise nimel aastaks 2050.
Silmakirjalikkuse tipp on ka von der Leyeni soov “mehitada” ELi ametikohad võrdselt mees- ja naissoost ametnikega (ehk siiski mõni transseksuaal ka sekka?). Kuhu on nüüd jäänud sootunnusteta ühiskonna loomine, mis on seni olnud kõige kaalukam uus “euroopalik väärtus”?”