20.07.2019
President Kaljulaidi intervjuud Lääne meedias kannavad libauudiste nägu.
Uute Uudiste kaasautor Mart Ummelas arutleb selle üle, et presidendi ja teiste praeguse valitsuse vastaste intervjuud Lääne meedias kannavad koordineerituse jälgi.
“Pikalt on meedias räägitud trollimisest ehk teatud poliitiliste eesmärkide saavutamisest, sokutades oma pool- või täisvalesid sõnumeid välismaa meediakanaleisse. Eriti on sellega tegelnud niinimetatud Peterburi trollitehas. Samasuguseid on mujalgi maailmas, sealhulgas Euroopa Liidu riikides, Hiinas ja küllap ka USAs.
Lugedes Benjamin Bathke (muide rohkem tema kaastööd FP portaal ei näita) intervjuud ajakirjas Foreign Policy EV presidendi Kersti Kaljulaidiga tundub, et midagi on selles kõiges väga valesti.
Benjamin Bathke on tegelikult Deutsche Welle vabakutseline kaastööline, kelle pääsemine suurmeediasse tundub olevat seotud kellegi jõulise kaasabiga, näiteks Toomas Hendrik Ilvese suhtekorraldusega. Vaevalt globaalne ja soliidne välispoliitika ajakiri niisama võtaks oma väljaandesse noore saksa freelanceri intervjuud vähetuntud riigi veelgi tundmatuma presidendiga.
Selleks on kellegi mõjuka vahendaja toetusele lisaks veel paar põhjust. Juba pealkiri on selline, mis praeguses ebaadekvaatses rahvuslikus õhustikus tekitab maavärina – Eesti võitleb omaenda valitud rassistidega. Eriti Ameerikas on selline pealkiri piisav, et läbida kõik tsensuurid. Palju rohkem ju tegelikult lugema ei peagi.
Ent juba sissejuhatusest tuuakse sisse Vladimir Putin ja Viktor Orbán. Sellega luuakse mitmemõõteline taust, millele “paneb pärja pähe” meie president Kersti Kaljulaid tõdedes (vähemasti Bathke ja FP vahendusel), et ta vihkab EKREt. Kogu ülejäänud intervjuud, mis võib osaliselt olla ka Bathke omalooming, poleks vaja lugedagi. Sest sellised intervjuud auditooriumile, kellel pole aimugi tegelikust olukorrast kauges Estonias, kannavad endas tüüpilist trollimise märki.
Paraku on seekord trollijaks osutunud ka Eesti Vabariigi president. Miks selliseid artikleid avaldatakse, on igale mõtlevale inimesele niigi selge. Nõnda püütakse Eesti rahva demokraatlikke valikuid mõjutada võõraste, pealtnäha soliidsete ja “erapooletute” kätega.
Kui aegajalt ilmuvad ka meie meedias läänest laenatud väited, nagu Euroopa parempoolsed, sealhulgas EKRE, töötaksid Venemaa huvides, siis kõnealune artikkel osutab, et sellise trollimisega saavad suurepäraselt hakkama ka Lääne meediakanalid. (Võib-olla siiski Peterburist juhituna?) Paraku koos ühe “helde” abilisega siitsamast.”