Martin Helme: Majanduspoliitika, mis teenib Eesti inimest!

kaubandus

Inimeste elatustaseme tõusuks ja majanduskasvu saavutamiseks on tarvis teha neli suurt muudatust: alandada makse, langetada elektri hinda, tühistada jaburad ja kulukad euroseadused ja käivitada mahukas teede-ehitusprogramm, kirjutab Riigikogu EKRE fraktsiooni juht MARTIN HELME.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond pakub peenhäälestuse asemel Eesti majandusele välja julge kasvuplaani, mis tagab inimeste sissetulekute ja ostujõu suurenemise ning võimaldab rahastada kõiki vajalikke ühishüvesid. Majanduskasv pole meie jaoks mitte abstraktne number, vaid mõõdupuu, mis näitab inimeste ja ettevõtete kasvavat jõukust. Eestile on majanduskasv vajalik, kuna ühiskond vajab juurde lisaraha kõigi ühishüvede tagamiseks, milleks riik on loodud: sise- ja välisjulgeolek, haridus, tervishoid, oma vaeste eest hoolitsemine, teedevõrgu edendamine.

Niisiis, kuidas me saavutame pikema aja jooksul kõrge majanduskasvu? Kuidas me tagame, et majanduskasv järgmisel kümnel aastal ei ole mitte 1-2%, vaid vähemalt 5-6%, võib-olla suuremgi?

Kui USA vasakpoolne president Barack Obama teatas oma teisel ametiajal, et sellise majanduskasvu saavutamiseks oleks tal vaja võlukeppi, mida tal pole, siis maksulangetaja ja dereguleerija Donald Trump saavutas kaks korda kiirema majanduskasvu ilma võlukepita juba oma esimese võimuaasta järel. Õige maksu- ja majanduspoliitikaga on võimalik kahekordistada vähem kui mõnekümne aastaga meie SKP-d, mis tähendaks, et oleme sama rikkad kui Soome. Me ei pea leiutama jalgratast ega otsima võlukeppi. Majanduskasvu saavutamiseks on tarvis teha neli suurt muudatust.

Maksud alla!

Makse tuleb oluliselt vähendada! Eesti on riik, kus maksukoormus on jõhker. Jah, Euroopas on veel hullemaid riike, näiteks Põhjala, kus maksudega korjatakse kokku enam kui 50% kogu majanduses ringlevast rahast. Meil on maksude osakaal veidi üle kolmandiku. SKP-st poole moodustab aga riigieelarve. Veelgi hullem, meie maksukoormus langeb kõige rohkem töötajatele ja tarbijatele, samas kui rahvusvahelised suurettevõtted tegutsevad Eestis sisuliselt maksuvabalt või maksavad oma makse meist rikkamatele riikidele nagu Rootsi või Saksamaa.

EKRE peab vajalikuks vähendada nii maksude taset kui ka maksude hulka. Tee- ja veokimaks ei suurenda oluliselt riigieelarvet, küll aga vähendab meie transpordiettevõtete konkurentsivõimet ning suurendab transpordi kulusid siseriiklikult, tõstes nii kõiki hindu. Need maksud tuleb kaotada!

Maksude alandamise puhul ei räägi me peenhäälestusest, poole protsendi kaupa nikerdamisest. Soovime vähendada käibemaksu 5% võrra, 20%-lt 15%-le. Eksivad need, kes teevad lineaarse arvutuse ja ütlevad, et laekumised riigieelarvesse vähenevad neljandiku võrra. Aktsiisifiasko on hea näide sellest, kuidas maksude tõstmine või langetamine ei kujuta endast lineaarset arvutust Exceli tabelis, vaid mõjutab nii inimeste käitumist kui majanduse üldist olukorda.

Käibemaks on maks, mis lööb kõige valusamalt just kõige vaesemaid inimesi. Selle langetamine vabastab majandusse kohe üle 500 miljoni euro, mis suurendab tarbimist, tuues muuhulgas kaasa ka käibemaksu laekumise tõusu. Samuti ei maksa unustada, et riik ise on väga suur käibemaksu maksja erinevate soetuste ja tegevuste pealt. Seega võimaldab käibemaksu langetamine säästa riigieelarves kümneid miljoneid. Meie arvutuste kohaselt väheneb käibemaksu langetamise järel laekumine riigieelarvesse suurusjärgus 350 miljonit. See on väiksem raha, kui on plaanitud näiteks Rail Balticule. Ja see on ajutine auk. Maksulangetus toob kaasa majanduse elavnemise, mis lühikese ajaga taastab laekumised maksualanduse eelsele tasandile.

Veelgi lihtsam on meie plaan alandada aktsiise. Kütuse ja alkoholi aktsiisi tõstmise ajal oli EKRE ainus partei, kes hoiatas, et maksu tõstmine toob kaasa laekumiste vähenemise. Seda ei usutud. Nüüd oleme ainus partei, kes ütleb, et maksud tuleb langetada tasemele, mis muudab meie hinnad Lätist soodsamaks ja toob tarbimise tagasi Eestisse. See tähendab, et maksude langetamine toob kaasa laekumiste suurenemise.

Elektri ja gaasi hind alla!

Langetada tuleb elektriaktsiisi, samuti vähendada riiklikult reguleeritud võrgutasusid ning taastuvenergia tasusid. Samuti tuleb alandada gaasiaktsiisi. Eestis köetakse gaasiga 200 000 kodu, aga erinevalt diislikütusest ei saa seda Lätist tuua. Just sellepärast Keskerakond tõstiski võimule saades kodusooja hinda ja jättis ära diisliaktsiisi tõusu: diisliaktsiisi ei saaks nagunii kätte, gaasi omast pole aga pääsu. Energiahinnad on Eestis kõrgemad kui kõigis teistes naaberriikides, kaasa arvatud rikastes Põhjamaades. See pärsib meie konkurentsivõimet ja paneb erilise surve alla palgad: kui kõik muud sisendhinnad on naabritest kõrgemad, siis ainus koht, kust kokku hoida, on töötajad. Just sellepärast nõuavad mõned tööandjad meile odavat tööjõudu Ukrainast. Elektri ja gaasi hinda langetades anname ettevõtjatele võimaluse tõsta palkasid, kaotamata konkurentsis välisturgudel.

Oleme välja arvutanud, et käibe- ja aktsiisimaksude alandamine jätab keskmisele eesti perele kätte igakuiselt 70 eurot rohkem. Aastas teeb see 840 eurot! Meie maksualandused annavad inimestele juurde ligikaudu ühe kuu palga.

Tühistame kulukad ja rumalad euroseadused!

Oluliselt tuleb vähendada bürokraatiat. Meil on 280 000 lehekülge seaduseid, määruseid, direktiive. Iga päev võib keegi kümnest erinevast inspektsioonist või ametist ettevõtja uksest sisse sadada ja hakata tegema ettekirjutusi ning lahmima trahve. Ja neid sajabki! See tuleb lõpetada. Probleem on mõistagi selles, et suur osa meie bürokraatiast tuleb Brüsselist ning kohalikud ametnikud keeravad oma mugavusest või võimujanust asjale veel vinti peale. Seetõttu ei ole absoluutselt usutav Reformierakonna või Eesti 200 jutt bürokraatia vähendamisest – nad on Brüsseli ees nii paadunult orjameelsed, et ei oska isegi mõelda, kuidas saaks Brüsseli lollustest kõrvale hiilida või kuidas need lihtsalt täitmata jätta. Meie oskame!

Võtame endale eesmärgiks sõeluda koos ettevõtjatega välja 25 kõige kulukamat ja rumalamat seadust või määrust ning need kaotada või ümber teha.

Eestis on varemgi alustatud suure hurraaga avaliku sektori kokkutõmbamist, aga pärast reapolitseinike vallandamist ja väikehaiglate sulgemist lõpeb see alati suuremate tulemusteta. Põhjus on selles, et alustatakse valest otsast, püüdes vähendada inimesi, mitte neile ette nähtud ülesandeid. Meie soovime vähendada tegevusi ja ülesandeid, mida ametnikud igapäevaselt tegema peavad. Kui kaovad tarbetud või lausa kahjulikud tööülesanded, siis saab kaotada ka neid ellu viivad ametikohad. EKRE võtab suunaks vähendada järgmise viie aasta jooksul avaliku sektori kulusid 5% aastas. Riik on endale kahmanud liiga palju ülesandeid, millega ta ei saa hakkama või mille puhul raiskab meie kõigi raha. See on ka üks oluline viis tasakaalustada maksualandustest tulenevat eelarve vähenemist. Enamik meie konkurente räägib sellest, kui palju nad plaanivad maksumaksja raha kulutada, aga meie räägime sellest, kuidas soovime inimeste raha säästa.

Neljarealised maanteed laenurahaga valmis!

Ehitame laenurahaga välja korralikud neljarealised maanteed Tallinnast Tartu, Pärnu ja Narvani. Täpsemalt, Pärnust ehitame neljarealise tee veel edasi Läti piirini ehk teeme lõpuks ometi teoks Via Baltica. Samal ajal jätame kindlasti ära Rail Balticu selle praegusel kujul ja trassil. Soovime valmis ehitada ka Saaremaa silla; laevade müümisest ja dotatsiooni lõpetamisest saadav sääst katab juba iseenesest suure osa selle projekti kulust. Kindlasti tuleb lõpuni välja ehitada ja inimeste koduukseni viia kiire internetiühendus.

Tegemist on mahukate projektidega, mille teostamine ei saa toimuda paari aastaga – Eestil pole selleks lihtsalt ehitusmahtu ja me ei ole kindlasti nõus tooma sisse võõrtööjõudu. Realistlik on need suurprojektid teostada umbes kaheksa aastaga. Saame kasutada neid töid ja seda aega selleks, et tuua Eestisse tagasi väga paljud meie inimesed, kes praegu töötavad Soomes, Norras või kaugemal. Nii mahukad ja nii pika aja peale planeeritud tööd tõstavad meie majanduskasvu igal aastal vähemalt protsendipunkti võrra; aga mis kõige tähtsam, see raha ei lähe mitte Tallinna või selle lähiümbrusse, vaid elavdab kaugemaid regioone.

Nimetage seda ekrenoomikaks või millekski muuks, aga me suhtume suure optimismiga meie riigi ja rahva võimalustesse suurendada oluliselt oma jõukust. Selleks on vaid vaja vähendada makse, teha odavamaks energia, vähendada bürokraatiat ning käivitada mahukas teedeehitusprogramm. Kõik need meetmed kokku suurendavad järgneva kümne aasta jooksul meie majanduskasvu sellisel määral, et võime vabalt hakata võrdlema oma rikkuse taset Soomega. Tasub tegemist.

Martin Helme
Riigikogu EKRE fraktsiooni esimees


LOE LISAKS

Endel Oja: meie majandusprogrammi taga on väga erineva profiiliga majandusinimesed ettevõtluse eri vormidest

“Räägime asjast”: EKRE majandusprogramm on asjatundjate poolt hoolikalt läbi mõeldud ja kindlalt toimiv

Karl Olaf Rääk: kuidas makse vähendades maksutulud hoopis suurenevad


EKRE uus majandusprogramm paneb majanduse, palgad ja pensionid kasvama

Kommentaarid